Liiga palju liiklusmärke pigem segab kui abistab

Tallinna linnaruumi disaini teemalise töötoa osalised leidsid, et liiklusmärkide ja valgusreklaamide juurde paigaldamine suurendab mõnel juhul segadust ja igasuguse infograafika puhul tuleks võimalusel lähtuda põhimõttest: "vähem on parem".

Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul näeb liiklusseadus ette üldreeglid, mida saaks rakendada ka ilma liiklusmärkideta, kuid praktikas on probleemiks nii nende reeglite mittetundmine kui ka eiramine. Osa liiklejaid arvavad, et kui reguleerivaid liiklusmärke pole, on kõik lubatud. Samuti on nende reeglite üle järelevalve tegemine väga keeruline.

Samas, kui ei austata juba olemasolevaid reegleid, siis uute märkide püstitamine ei pruugi teha olukorda paremaks. Ühtlasi tsiteeris linna Strateegiaüksuse juht Toomas Haidak Inglismaa transpordiministeeriumi eelmise aasta soovitust: "Liiklusmärkide liigne kasutamine rikub maastikku, raiskab maksumaksja raha ja hajutab kriitilise tähtsusega ohutus-sõnumeid."

Euroopast on palju häid näiteid, kus linnaruum on suhteliselt märgivaba. Palju sõltub ühiskondlikest kokkulepetest ja liiklemiskultuurist. Ühise arutelu käigus püüti leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas meil on liikluskorraldusvahendite rohkus, kas need rikuvad täna linnaruumi? Juhul, kui neid on liiga palju, siis millistel tingimustel võiks neid vähemaks võtta või kuidas saaks parandada nende disaini?

Kuskohas võiks olla vähem liiklusvahendeid eeldusel, et linnaruum disainitakse tervikuna positiivset liikluskäitumist suunavana. Millise protsessi kaudu saaksime liiklusmärkide rohkust vähendada – kuidas me suhtleme, õpetame ja kes on need osapooled, keda peame kaasama, s.h kuidas vajalik ekspertiis on tagatud. Kas on vaja muuta juhendmaterjale ja õigusakte?

Vastates küsimustele arvasid töötoast osavõtjad, et alustada võiks liiklusmärkide koondamisest nii, et iga märk ei vajaks oma posti. Liiklusmärke võiks enam asendada usaldusega. Auto võiks sagedamini ületada jalakäija tasandit mitte vastupidi. Linnas võiks olla ametnik, kes näeb visuaalset tervikpilti. Näiteks sedagi, et liigsed reklaamid ei varjaks liiklusmärke.

Samas eeldab liiklusmärkide väiksem kasutamine teatavaid ühiskondlikke kokkuleppeid, muutusi liikluskultuuris ja linnaruumis tervikuna, sest ohutuse ja turvalisuse tagamisel ei saa teha järeleandmisi.

Lisaks ei tohi ära unustada erivajadustega liikujaid. Linnaruum peab tervikuna olema loodud nõnda, et selles on mugav liikuda jala kõigil erinevate vajadustega inimestel. Piiretena võiks enam kasutada pollareid ja konteinerhaljastust, mida saab vajadusel liigutada ja mis looks rohelisema linnakeskkonna.

Olulise märksõnana tõusis esile lapsesõbralikkus- see tähendab, et linnaruum peab olema mõnus ja turvaline. Linn ei ole osalejate arvates liikluse ruum vaid elamise ruum. Kui linnaruum on sobiv lapsele, siis sobib see kõigile teistelegi.