Kas külmaga võib autot pesta?

Auto vajab hoolitsust igal ajal, nii suvel, kui ka talvel. Hoolitsuse alla kuulub ka oma sõiduki pesemine.

Talvel kipub auto regulaarne pesemine unarusse jääma, kuna on hirm autoosade külmumise ees või tundub pesu sombustes oludes ebaotstarbekas.

Roostetamine, värvkatte kulumine ja auto korrodeerumine on aga vaid ühed kaasnähud, mis võivad talvel pesemata jäänud sõidukit tabada.

„Keskmiselt pestakse autot kahjuks vaid kaks korda aastas, kuigi auto korrashoiu nimel tuleks autot pesta vähemalt korra kuus. Kahjuks valdab mõtlemine, et küll vihm suurema mustuse maha loputab, või külmakraadidega ei tohi sõidukit sootuks pesta, sest siis ei tule enam sõiduki uksed lahti,“ sõnas Circle K autopesu kategooriajuht Jan Osa.

Amserv Grupi järelteeninduse juht Ahti Aasala lisas, et sõidukit tuleb talvel kindlasti pesta ning üheks olulisemaks märksõnaks on regulaarsus. „Talvel satuvad teepuhastuses kasutatavad sool ja kemikaalid auto kerele. Kui nad jäävad sinna pikemaks ajaks, siis kahjustavad kemikaalid sõiduki kere, tekitades seeläbi ka rooste ohtu,“ sõnas Aasala.

Mida aga võiks külmakraadidega autot pestes silmas pidada? Siin on 3 nõuannet, et hoida enda sõiduk terve ja töökorras.

1. Auto vajab kaitsekihti talviste kemikaalide eest

Iga päev satuvad teepuhastuses kasutatavad sool ja kemikaalid auto kerele, kuid sõiduk vajab kaitsekihti. „Regulaarse pesu eeliseks on autole kestva kaitsekihi loomine, mistõttu kestab sõiduk uueväärsena kauem ning kerele ei teki püsivat ja raskesti eemalduvat mustusekihti,“ nentis Circle K autopesu kategooriajuht. Ta lisas, et talveperioodil auto kerele sattuv sool kahjustab veermikku ja velgi, soodustab põhjaalust roostet ja velgede värvkatte koorumist.

Amserv Grupi järelteeninduse juht lisas, et mida kaugemale neljarattalise pesu lükata, seda suuremat kahju keemia ja naastrehvidest ning piduritest tekkivad metalliosakesed tekitavad. „Kui keemia, pigi ja metalliosakeste kiht jääb autole kauemaks, siis hakkab see pindmine rooste tungima sissepoole. Kui pindmist roosteplekki on küllaltki lihtne eemaldada, siis juba sissepoole tunginud roostet saab eemaldada vaid remonditöökojas,“ sõnas Aasala.

Lisaks soola- ja pigikihile, tekib talvistel teedel sõites ka autole jääd, mis paneb näiteks veermiku osadele suurema koormuse. „Kui rattakoopad, veljed ja alusvanker on jääd täis, siis on auto raskem ja vedrustus ei tööta selliselt nagu see on ettenähtud. See omakorda mõjutab auto juhitavust ja täiendav koormus võib lühendada ka veermiku osade eluiga,” selgitas Aasala.

Lisaks auto pesemisele soovitavad Osa ja Aasala kasutada ka kuivatusvaha, mis kantakse auto märjale pinnale peale pesu, et saada pikemalt kestev tulemus. Spetsialistid selgitavad, et vaha annab pindadele kaitsekihi, kuhu soolad ja pigi nii lihtsasti kinni ei jää ning seekaudu püsib auto kauem puhtana. Lisaks sellele on oluliselt lihtsam ka auto lumest ja jääst puhastamine.

2. Külmakraadidega kuivata kergesti jäätuvad autoosad

Amserv Grupi järelteeninduse juhi sõnul ei tasu talvist autopesu miinuskraadidega karta, kui pesta õigesti. „Peale pesu on oluline auto kuivatada, et vältida jäätumise ohtu. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata jäätumise suhtes eriti tundlikele osadele nagu ukselingi vahed, lukud, uksetihendid ja klaasipuhastajad,“ lausus Aasla.

Circle K autopesu kategooriajuht tõi välja, et talveperioodil tasub ka kõik ukse- ja pagasiluugi tihendid silikoonida ning lukud õlitada, et vältida ebameeldivat üllatust, kui uksed on jäätunud ning ei avane või sulgu. „Silikooni panemine tihenditele on üks lihtsamaid viise uste jäätumist vältida ning sellega saab hakkama igaüks ka kodus, lastes pihustiga pudelist või määrides selleks eraldi mõeldud silikooni tihenditele,“ sõnas Osa.

Lisaks tasub soojast pesulast tulles teha korraks kõik uksed lahti ja salongi tuulutada. „Auto õue parkides, puutub soe salong kokku külma õhuga ning tekib kondensatsioon, mille mõjul võivad klaasid seestpoolt jäätuda ning uksed kinni külmuda. Üks lihtne nipp on, et peale pesu ja korralikku kuivatamist, tasub autol korraks uksed lahti teha ja salongi tuulutada, et temperatuurid ühtlustuksid ning kondensatsiooni ei tekiks,“ kirjeldas Aasala.

Spetsialistid soovitavad, et kui auto kohene kuivatamine või soojas garaažis kuivada laskmine pole võimalik ja õues on temperatuur krõbedam kui –10 kraadi, on mõistlik auto pesemisega veidi oodata.

3. Ka sõiduki põhi vajab puhastamist

Võimalusel tasub talvel sõidukit pesta autopesulas, kuna auto põhja kogunevat soola, kemikaale ja muud talvist mustust on käsitsi raske kätte saada. “Paljud pesevad kodus sõidukit, kuid sellisel juhul jäetakse tähelepanuta just sõiduki põhi, mis on raskesti ligipääsetav. Samas on just sõiduki all olevad detailid ilma kaitsva laki ja värvita,” sõnas Circle K autopesu kategooriajuht. Kindlasti võib sõidukit pesta ka selvepesulates, kuid siis on küsimus, kuidas kuivatada kriitilised kohad nagu ukselingid, lukud, tihendid, klaasipuhastajad ning puhastada põhi.

Lisaks on autopesulates Eesti kliimast tulenevalt mõeldud ka erinevatele autopesurežiimidele, et tagada pesu kvaliteet ning mustuse täielik eemaldamine. “Circle K automaatpesulates on näiteks hooajaline pesuprogramm seadistatud eraldi talvise mustuse eemaldamisele,“ ütles Osa.

Ta rõhutas, et autopesulas pesemine on ka keskkonnasõbralik, kuna pesuvesi ja kemikaalid ei imbu põhjavette ega reosta loodust, vaid juhitakse läbi filtrite uuesti ringlusesse, et vähendada autopesulate veekasutust ja ökoloogilist jalajälge.