Kaks kiiruskaamerat teisaldati parematele jahimaadele

Sel nädalal andis Transpordiamet uued ülesanded kahele kiiruskaamerale, mis oma tööd senistes asukohtades enam ei õigustanud. Varasemalt Kose–Ardu maanteel Sõmeru külas ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteel Nurmes asunud kaamerad, leidsid nüüd endale uue kodu Saue vallas, Harjumaal. Täpsemalt paiknevad nad Saku–Laagri maanteel, vastavalt kilomeetritel 8,07 (suunaga Laagri–Saku) ja 8,37 (suunaga Saku–Laagri).

Uute kiiruskaamerate tööle hakkamist ei maksa aga koheselt oodata, sest alustuseks tuleb neid korralikult seadistada ja liikluskorraldus uute oludega kooskõlla viia. Transpordiamet lubab juhte kindlasti õigeaegselt teavitada, kui seadmed ametlikult tööle hakkavad.

Kui rääkida laiemalt meie teedel asuvatest kiiruskaameratest, siis võib öelda, et neid on Eesti maanteedel kokku 67 kabiini. Oluline on märkida, et kõigil neist ei pruugi korraga töötada, sest Transpordiametil on kasutuses ainult 34 mõõtesüsteemi. See tähendab, et kiiruskaameraid ja mõõtesüsteeme liigutatakse vastavalt vajadusele ühest asukohast teise, et hoida liikluses kord seal, kus seda kõige rohkem vaja on.

Kiiruskaamerate ülesanne pole lihtsalt sõidukijuhtide kiirust mõõta – nende laiem eesmärk on liiklust rahustada ja suurendada ohutust teedel. Kui kiirust piiratakse ja kontrollitakse, väheneb kiiruseületamiste arv, mis omakorda toob kaasa vähem liiklusõnnetusi ja leevendab nende tagajärgede raskust. On ju teada, et isegi väikese kiiruseületuse mõju võib olla märkimisväärne, eriti kui arvestada reaktsiooniaega ja pidurdusteekonda.

Ühtlasi hoiavad kiiruskaamerad liiklejaid tähelepanelikumana ja kutsuvad üles mõistlikule sõidustiilile. See ei tähenda, et iga juhiga käitutaks karmilt või et süsteem oleks loodud selleks, et võimalikult palju trahve välja kirjutada. Pigem on kiiruskaamerad kui tummad liiklusvalvurid, kes hoiavad silma peal ja tuletavad meelde, et liikluses on teatud reeglid põhjusega.

Kui aga vaadata kiiruskaamerate paigutamist strateegilisest vaatepunktist, siis pole sugugi juhuslik, et neid liigutatakse ja paigaldatakse täpselt sinna, kus liikluse iseloom ja õnnetuste oht seda nõuab. Transpordiamet ei paigalda kaameraid kohtadesse lihtsalt selleks, et sõidukijuhte hirmutada. Selle asemel võetakse arvesse mitmesuguseid tegureid – varasemate liiklusõnnetuste arv, tee iseärasused, liiklusvoogude intensiivsus ja muud tegurid.

Eestis on maanteedel nii kurvilisi lõike kui ka sirgeid, mis panevad kiirust armastavaid juhte mõnikord unustama, et iga kiiruseületus võib olla ohtlik nii talle endale kui ka kaasliiklejatele. Seepärast on kiiruskaamerate paigaldamine tihti seotud just selliste kohtadega, kus liiklusolud võivad ootamatult muutuda ja kus juhid võivad üle hinnata oma sõiduvõimekust või alahinnata teel esinevaid ohte.

Loodetavasti aitavad ka Saue valla uued kiiruskaamerad tuua kaasa rahulikumat liiklemist ning liiklusõnnetuste arvu vähenemist. Eesmärk on ju ühine – teha Eesti teed nii ohutuks kui võimalik ning pakkuda igale liiklejale turvaline teekond. Kuni uued kaamerad tööle hakkavad, on sõidukijuhtidel veel veidi aega harjuda ja oma sõidukiirust üle vaadata, enne kui digitaalne silm liikluskäitumisele tähelepanu pöörama hakkab.