Linnades tuleks naelrehvidest loobuda

Tehnikaülikooli uuringust selgus, et viimaste aastatega on naastrehvide kasutamine Tallinnas vähenenud 80%-lt 61%-ni. Uuringu koostajate hinnangul võib põhjustena välja tuua soojad ja lumevaesed talved. Samas teavad inimesed üha rohkem sedagi, kui kahjulikud on naastrehvid õhu puhtusele ja tervisele. "Naastrehvid lõhuvad asfalti, kiskudes sellest üles väga palju osakesi, mis suure hulga tolmuna lendlema hakkab. See tolm satub inimeste hingamisteedesse, peenemad osakesed ka vereringesse," nentis keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Sulg. "Ka Rootsi ülikooli uuring kinnitab, et naastrehvid nõuavad rohkem elusid kui päästavad. Kui naastrehvidega sõidaks vaid 20% autojuhte, tähendaks see ka teede parandamiselt kokkuhoidu 2,4 miljonit eurot aastas."

Kiilasjääs tänavaid kohtab Tallinnas harva. Soolamärjad või lörtsised teed ei sobi naastrehvidega sõitmiseks. Märjal asfaldil on naastrehvide pidamine hoopis kehvem kui lamellidel.

Nii sobivad naastrehvid pigem külavaheteele, kus tõesti kiilasjääd palju. "Kui sõidetakse valdavalt linnas või tugimaanteel, siis soovitan selliste ilmadega, nagu on praegu, kasutada lamelli," ütles ka rehviliidu juht Kaur Kuurme. "Ostke endale korralikud talverehvid vastavalt sellele, kas sõidate rohkem linnas, põhimaanteedel või kõrvalmaanteedel. Lamellrehv jääb naastrehvile alla kiilasjääl."

Möödunud talvel sõitis naastrehvidega 62% autojuhtidest, mis on oluliselt madalam kui 77-69% eelnenud aastatel. Stockholmis sõidab talvel naastrehvidega 60% autojuhtidest. Tarmo Sule kinnitusel on kõikide Põhjamaade soov viia naastrehve kasutavate sõidukite hulk miinimumini. Rootsi ja Norra on suutnud naastrehvide kasutamist maksustamise abil langetada. Oslos kehtestati iga-aastane naastrehvi maks, mille abil langes naastrehvidega sõitmine 34%. Rootsis kehtib üksikutel tänavatel naastukeeld ning Helsingi on seadnud eesmärgiks alandada naastrehvide kasutamist 30%-ni aastaks 2030.

"Maksustamine on äärmuslik, kuid samas eesmärgipärane viis teadvustada naastrehvide kahjulikku mõju ja alternatiive neile," ütles Sulg. "Maksustamist toetab ka põhimõte, et keskkonna saastaja maksab ja kogutud maksude eest on võimalik tõsta puhastustööde ja teede taastamistööde intensiivsust. Kahjuks ei ole Tallinnal õiguslikku alust piirata või maksustada naastrehvide kasutamist linna piires. Seega on oluline ka riiklik initsiatiiv keskkonnamõjude vähendamiseks ning tolmu- ja müravaba keskkonna loomiseks."

Uuringu koostajad leiavad, et naastrehvide maksustamiseks on mitmeid võimalusi, kuid kõige tülikamad neist on linnasisesed piirangud. Tõsisemalt tasuks aga kaaluda üleriigilisi. Kui naastumaks ületaks 35 eurot aastas, võivad juhid uuringu koostajate sõnul kergemini langetada otsuse lamellrehvi kasutamise kasuks.

"Uuringu käigus selgus, et vaja oleks ka lisauuringuid, mis selgitavad, millest koosneb Tallinnas leviv tolm, mida naastrehvid üles kisuvad, ja kuidas see mõjub meie tervisele," kinnitas Sulg, kelle sõnul kasutatakse uuringu tulemusi iga-aastase naastrehvide vastase kampaania "Tolm tapab!" jaoks.