Alaealiste valideerimata bussisõidud moonutavad statistikat: Transpordiamet hoiatab teenuse vähendamise riski eest

Transpordiamet annab märku probleemist, mis võib Eesti ühistranspordivõrku oluliselt muuta: üha rohkem alaealisi sõidab bussides sõitu registreerimata. Valideerimata sõidud on aga statistikas sama nähtamatud kui kummitus ja kui statistika ei näita tegelikku nõudlust, planeeritakse liine ja graafikuid pimeduses kobades.

Amet selgitab, et kuigi maakonna- ja kaugliinidel on noortele sõit enamasti tasuta, tuleb seaduse järgi siiski sõit registreerida ühiskaardiga või võtta 0-eurone pilet. Kui seda ei tehta, jõuavad andmebaasi valed mahud, mis omakorda tähendab valesid otsuseid. Mõnes piirkonnas võib teenus väheneda just seal, kus sõitjaid tegelikult jagub. Teisal võidakse üle hinnata nõudlust ja kulutada raha sinna, kus bussid sõidavad poolenisti tühjalt.

Transpordiameti veonduse järelevalve juht Karl Tiitson rõhutab, et tasuta sõit ei tähenda vastutuseta sõitu. Valideerimine tagab ausa statistika ja aitab planeerida õige sageduse, samuti kasvatab noortes liikumiskultuuri, mis on kogu süsteemile tulevikus kasulik.

Riigikontrolli raport näitab selgelt: kuigi riigi ühistransporditoetus on kasvanud, ei ole ühissõidukiga liiklejate osakaal suurenenud. Veelgi enam, ühtsed teenustaseme reeglid puuduvad, mistõttu pole selge, milline on miinimumteenus või kuidas kujundada majanduslikult toimiv liinivõrk. Seda suurem on vajadus täpsete andmete järele, mida aga valideerimata sõidud lihtsalt ei paku.

Probleemi lahendamiseks on Transpordiamet teiste partneritega katsetanud disainmõtlemise lahendusi. Üheks tõhusamaks praktikaks nimetatakse võimalust, et noor saab oma sõidu ise telefonis valideerida, ehk lahendus, mis töötab juba Tartu linnas Google ja Apple Walleti kaudu. Amet julgustab sama lahendust kasutusele võtma ka teistes piirkondades.

AS SEBE esindajad kinnitavad, et just alaealised jätavad kõige sagedamini sõidu registreerimata. 0-eurone pilet ei tohiks olla vaikimisi lahendus, vaid erand, ning selle asemel peab laps harjuma valideerimisega iga kord, kui bussi astub.

Rahastus on niigi pingeline: ühistranspordi hoidmiseks on tulnud mitu aastat järjest küsida raha valitsuse reservist. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk märgib, et kombineeritud buss–rong lahendused aitaksid raha tõhusamalt kasutada, kuid ka selle jaoks on vaja täpseid sõiduandmeid.

Transpordiamet seab lõpuks rõhu sinna, kus see tegelikult loeb: ilma valideeritud sõitudeta pole võimalik näha, kus inimesed teenust päriselt vajavad. Lapsevanemad, koolid ja kogukonnad saavad siin teha väikese, aga olulise sammu, õpetada noori, et bussis sisenedes sõidu valideerimine on sama loomulik kui turvavöö kinnitamine autos.

Väike viibe ühiskaardiga, suur mõju kogu ühistranspordisüsteemile.