Eesti inimesed alahindavad kiiruse ületamisega ning kõrvaliste tegevustega kaasnevaid riske

2018. aastal toimus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme või rohkem inimest.

Võrreldes 2017. aastaga hukkus 2018. aastal liikluses oluliselt rohkem inimesi ning hukkunute arv jäi sarnasele tasemele 2015. ja 2016. aastaga. Näiteks 2017. aastal vähenesid hukkunutega ühesõidukiõnnetused ja Harjumaal toimunud hukkunutega õnnetused, kuid 2018. aastal toimus neid enam-vähem sama palju kui 2015. ja 2016. aastal. Lisaks ei hukkunud 2017. aastal meie liikluses mootorrattureid, kuid 2018. aastal hukkus neid lausa kuus. 2018. aastal kasvas ka vigastatute arv, jäädes sellisele tasemele nagu see oli 2016. aastal.

“Toimunut lähemalt vaadates võib järeldada, et kõik see, mis 2017. aastal ära jäi, tuli 2018. aastal tagasi. Kahjuks leidis kinnitust arvamus, et 2017. aasta oli pigem ebatavaline ning toimunud hukkunute arvu järsk vähenemine ei viidanud liiklusohutuse sama järsule paranemisele,“ selgitas Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

Raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon tõi välja, et hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko – või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine.

„Suvekuud olid eelmisel aastal liikluses kõige raskemad. Suurendasime augustis teiste tööde arvelt liiklusjärelevalvet ning politseinikud keskendusid kiirusemõõtmisele. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab,“ ütles Põhja prefekt Kristian Jaani. Ta lisas, et politseinike suurem nähtavus avaldas küll mõju, kuid see on siiski lühiajaline. Kokku panustasid politseinikud liiklusjärelevalvesse 451 000 töötundi ning nad tabasid 37 000 kiiruseületajat ja 6800 joobes juhti. Kiiruskaamerad fikseerisid 113 000 kiiruseületamist.

„Kiirus mõjutab alati liiklusõnnetuse tagajärgi. Raskete liiklusõnnetute uurimise komisjoni kokkuvõttest selgub, et lausa 26 korral 64-st (pea 41% hukkunuga liiklusõnnetustest) mõjutas liiklusõnnetust oluliselt sobiliku sõidukiiruse valik. Neist 18 juhul ületati ka piirkiirust. Kehtestatud piirkiirusel on põhjus ja selle eiramine viib küllalt sageli raskete tagajärgedeni. Viimastel aastatel on autoroolis suureks ohuks ka kõrvaliste tegevustega tegelemine. Võime arvata, et telefoni kasutamine või muu sarnane tegevus kestab vaid hetke ja midagi ei juhtu. Ometi hukkus suuresti just kõrvaliste tegevustega seotult eelmisel aastal 10 inimest,“ ütles Ernits.

Ka Jaani tõi välja, et Eestis liigub iga päev tuhandeid juhte, kes pole rooli keeramise ajaks loobunud telefoni kasutamisest. „Mullu tabasid politseinikud 3800 inimest, kes kasutasid juhtimise ajal telefoni. Võib ennustada, et see arv tänavu kasvab, sest juhtimisest on saanud kõrvaltegevus, telefoni näppimisest aga elu loomulik osa,“ ütles Jaani.

„Turvavarustuse kasutamine ja roolis kaine olemine tundub enamikele liiklejatele elementaarne. Uuringute põhjal istub napsitanult rooli või ei kasuta turvavööd vaid kuni 3% sõidukijuhte. Siiski hukkus eelmisel aastal joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes 13 inimest ja turvavööd ei kasutanud 16 hukkunut. See, et nii väike hulk nagu 3% juhte on hukkunutega liiklusõnnetustes nii suurel määral esindatud, näitab, et napsisena rooli minnes või turvavööd kinnitamata jättes võetakse väga suuri riske,“ kirjeldab Ernits.

„On murettekitav, et mullu hukkunud liiklejatest pea kolmandik ei kasutanud korrektselt turvavarustust. Ka vigastatud jalgratturitest peaaegu pooled ei kastutanud turvavarustust. See näitab, et liiklusturvalisuse alustõdesid tuleb kogu aeg meelde tuletada. Kõikide reisijate jaoks pole turvavöö kinnitamine iseenesest mõistetav ning kui lisada veel liigne kiirus, siis on rasked vigastused või surm möödapääsmatu,“ rääkis Jaani.

Sellest aastast kehtima hakanud lühimenetlus vähendab teatud liiklusrikkumiste menetlemisele kuluvat aega ja tõstab sekkumiste arvu. „See tähendab, et politseinikel on rohkem aega päriselt liiklust turvalisemaks muuta. Sel aastal võtame kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad, mis seatakse üles kohtades, kus juhtub enim õnnetusi. See lisab paindlikkust ja mobiilsust ning uued liiklusturvalisust suurendavad tehnoloogiad on teretulnud,“ lausus Jaani.

2018. aastal rakendati liikluse ohutustamise meetmeid 54 objektil kogumaksumusega 7,8 miljonit eurot. Kõige enam keskenduti jalakäijate ohutusele. Rakendati nende ohutust suurendavaid meetmeid, nagu ristmike ümberehitus, liiklust rahustavate lahenduste ehitamine (nt künnised), kergliiklusteede ja teeületuskohtade rajamine, bussipeatuste ümberehitamine jmt.

Maanteeamet korraldas 2018. aastal 1157 liiklushariduslikku ja ennetustegevust ning neis osales kokku 68 269 inimest. Peamiselt suunati ennetustegevused riskrühmadele, näiteks eakad ja noorukid. Politsei- ja Piirivalveamet korraldas möödunud aastal lastele ja noortele 1080 liiklusennetustegevust, milles osales kokku 44 325 last ja noort.