Aasta algus kujunes Euroopa autoturul kesiseks

Kui 2023. aasta lõppes Euroopa Liidu autoturul kergelt positiivse noodiga, siis uue aasta esimene kuu tõi kaasa mõõduka languse. Statistika näitab, et jaanuaris müüdi Euroopa Liidu riikides kokku 831 201 uut sõiduautot, mis tähendab 2,6% langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Kütusemootoriga sõidukite müük langes, elektriautod ja hübriidid kasvasid
Kuigi traditsioonilised sisepõlemismootoriga autod – bensiinimootoriga, diiselmootoriga ja pistikhübriidid – kaotasid turuosa, kasvas elektriliste ja hübriidsõidukite populaarsus märgatavalt. Täiselektriliste autode müük suurenes lausa 34%, samal ajal kui hübriidautod näitasid 18,4% kasvu. See tähendas, et elektriautode osakaal kogu Euroopa autoturul tõusis 15%-ni.

Langustrendi vedasid suured turud, Hispaania ja Balti riigid paistsid silma
Euroopa suurimatel turgudel oli jaanuar pigem keeruline:

Saksamaal langes müük 2,8%,
Prantsusmaal 6,2%
Itaalias 5,8%.
Ainsana viiest suuremast Euroopa autoturust suutis Hispaania saavutada positiivse tulemuse – seal kasvas uute sõiduautode müük 5,3%.

Balti riikides oli pilt mitmekesisem. Lätis kasvas müük 11,7% ja Leedus lausa 33%, mis viitab tugevale tarbijate kindlustundele ja suurenenud nõudlusele. Eesti, vastupidiselt, langes sügavale miinusesse – uute sõiduautode müük kukkus 66,3%. See järsk langus on otseselt seotud 2024. aasta lõpus toimunud ostubuumi ja automaksu ootuses tehtud ennetavate ostudega.

Mida toob tulevik Euroopa autoturule?
Kuigi aasta algas langusega, võib oodata, et elektriautode ja hübriidide osakaal jätkab kasvu, eriti kui valitsused jätkavad rohepööret toetavate meetmetega. Samuti on oluline jälgida majanduslikke tegureid, nagu intressimäärad ja tarneahelate seis, mis mõjutavad otseselt ostujõudu ja tarbijate valikuid.

Kogu 2025. aasta esimese kvartali tulemused annavad juba selgema ülevaate, kas jaanuari langus oli ajutine või kujuneb sellest püsivam trend Euroopa autoturul.