Ainuüksi Virumaal on sel aastal tabatud juba sadakond narkojoobes autojuhti

Virumaal on tänavu sügiseks tabatud rohkem kui 100 narkojoobes autojuhti, mis on varasemate aastatega võrreldes märkimisväärne kasv. Kui varem jäi selliste juhtide arv paarikümne juurde aastas, siis sel aastal on see arv jõudnud juba 111 juhtumini. See statistiline tõus on seotud mitme teguriga.

Üks peamistest põhjustest on politsei suurenenud tähelepanu narkootikumidega seotud kahjude ennetamisele. Selle raames on keskendutud ka narkojoobes juhtide tabamisele, suunates selleks rohkem ressursse ja korraldades ametnikele erikoolitusi. Töö efektiivsust on suurendanud ka koostöö kohalike haiglatega, mis on kiirendanud narkojoobe kahtlusega juhtide tervisekontrolli protsessi, andes politseinikele rohkem aega liiklusjärelevalveks.

Jõhvi jaoskonna juht Andres Kliimant märkis, et narkojoobes autojuhi väljaselgitamiseks peab alustuseks patrullil olema hea vaist ja täpne silm detailidele. „Mõni joobes autojuht jääb kohe silma kahtlaste manöövritega. Teine sõidab igati korrektselt ja ei pälvi keskmise inimese poolt mingitki tähelepanu. Suhtluses politseiga on mõni narkojoobes sohver vaikne ja endassetõmbunud. Teine jällegi äärmiselt jutukas ja sõbralik. Seega üht kindlat tegurit, mis narkojoobes inimese reedaks, ei pruugi olla. Kõik sõltub tarvitamise sagedusest, aga sellestki, kui hästi inimene tarvitamist kõigi teiste eest varjata suudab,“ kirjeldas Kliimant.

Politseil on välja kujunenud kindlad märgid, mida nad narkojoobes juhi tuvastamisel jälgivad. Lisaks pupillide ja süstimisjälgede kontrollimisele hinnatakse ka juhi üldist käitumist. „Kui inimene käitub kahtlaselt ja tal on joobe tunnused, on alati põhjust teha kiirtest veendumaks, kas inimene on narkootikume tarvitanud või vajab hoopis oma terviseseisundist tulenevalt muud abi,“ märkis politseijuht.

Näiteks hiljuti kontrolliti Kohtla-Järvel juhti, kelle kahtlane käitumine ja füüsilised tunnused viitasid tugevalt narkojoobele. Juhi silmad olid punased ja ta ei suutnud politseiniku ees hoitud pastapliiatsile keskenduda. Lisaks esines tal koordinatsioonihäireid, liigne higistamine ja haiglane väljanägemine. Kiirtest näitas võimalikke amfetamiini ja kanepi tarvitamise jälgi.

Seadus näeb narkojoobes juhtimise eest ette karmid karistused – rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse. Kui rikkumine kordub, võib karistus ulatuda kuni nelja-aastase vabadusekaotuseni.

Politseijuht lisas, et hiljutised reoveeuuringud näitavad narkootiliste ainete laia levikut Eestis, mis viitab sellele, et tegelik narkojoobes juhtide arv teedel võib olla veelgi suurem. „Värskelt avaldatud reovee uuring kirjeldab narkootiliste ainete laia tarvitamist Eesti eripaigus ning võib vaid arvata, kui palju narkojoobes autojuhte tegelikult iga päev liikluses osaleb. Narkojoobes autojuht on aga sama ohtlik kui alkoholijoobes juht. Seepärast on oluline kindlasti numbril 112 teada anda, kui keegi märkab joobekahtlusega autojuhti. See võib päästa kellegi elu,“ märkis ta.