Alles novembrilõpu hämaruses saabuvad lumi ja jää on kõige salakavalamad
Liiklusõnnetuste üldstatistika poolest ei erine novembrikuu oluliselt tavapärasest, sest nii avariide, vigastanute või hukkunute arv ei kasva teiste kuudega võrreldes märkimisväärselt. Küll aga on esimene lumi see, mis ka Eestis iga aasta liikluses ajutiselt kaose tekitab ning millega kaasneb ohtralt liiklusõnnetusi. Eriti salakaval on esimene lumi ja jäide, mis saabub alles novembri lõpus, mil hommikud ja pärastlõunad on juba pimedad.
Esimene lumi üllatab alati
Näiteks lõunanaabrite juures Leedus kasvab plekimõlkimiste arv novembrikuus pea kaks korda – selline on sügisese kaose mõju Leedu teedel. PZU kindlustuse sõidukikahjude grupi juhi Jaanus Tanne sõnul oskavad meie inimesed ka sügisel sõita ning Leeduga sarnast kaost siin ei toimu. „Küll aga toob esimene lumi alati liikluskahjude märgatava kasvu. Inimesed kas pole jõudnud rehve vahetada või ei ole harjunud arvestama pikema pidurdusteekonna või halvenenud juhitavusega,“ ütles Tanne. PZU sõnul jääb keskmine liikluskahju pisut alla 1500 euro piiri.
Talverehv alati ei päästa
November erineb teistest kuudest pimeduse ja erakordselt muutlike teeolude tõttu. Öösiti langeb temperatuur sageli alla nulli, mistõttu varitseb varahommikul autojuhte kiilasjää. Päeval on olukord vastupidine – õhutemperatuur tõuseb plussi ning tänavatele puistatud soola tõttu on jää asendunud veega.
„Sellistes tingimustes on rehvidel suur mõju liiklusohutusele. Ma isegi ei räägi suverehvidest – need peaks vahetama talverehvide vastu juba oktoobris. Kuid ka talverehvid ei ole võluvits, sest kõik rehvid ei taga head haaret igas olukorras ning samuti ei hinda autojuhid alati adekvaatselt oma rehvide seisundit, juhitavust, teeolusid ning ka omaenda juhtimisoskusi,“ ütles Goodyear’i esindaja Eestis Risto Kivisikk.
Kivisikk lisab, et oluline on auto ettevalmistamisel talveks mitte piirduda vaid rehvivahetusega. „Rehve on tarvis ka hooldada ning kontrollida regulaarselt rehvirõhku, et see vastaks tootja poolt ettenähtule. Ainult nii võib tagada, et kõigi rehvide rehvimuster kulub ühtlaselt ja tagab maksimaalse haardumise teekattega,“ selgitas Kivisikk.
Kulunud rehvidega pole mõtet riskida
Enne rehvivahetust tuleks kriitiliselt hinnata rehvide seisukorda – kui rehvimustri sügavus on vaid veidi üle minimaalselt lubatu, tasub pigem osta uus komplekt, kui sõita kulunutega riskides sellega, et mingil hetkel ei vasta mustri sügavus enam nõuetele. See tähendaks seda, et keset talve tuleb kulunud rehvid ikkagi uute vastu vahetada.
„Ainult hästi ettevalmistatud, kvaliteetsete rehvidega varustatud auto ja ohutut piirkiirust järgiv juht võib tagada ohutu liiklemise. Autojuhtide võimuses pole valgustada kõiki tänavaid või panna kõik jalakäijad helkureid kandma – seetõttu peabki tegema maksimaalse endast oleneva," sõnas Kivisikk.
Hilissügisel tasub ka eriti ettevaatlik olla teelõikudel, kuhu langeb palju puulehti ja mis on seetõttu eriti libedad. Niisked ööd ja langenud puulehed on äärmiselt libe kombinatsioon ning sellistel teedel ja tänavatel peaks sõitma vähemalt sama ettevaatlikult kui lumel või jääl.