Asulaväravad mõjutasid sõidukijuhtide kiirust

Maanteeamet soovis hinnata erinevate liiklustehniliste lahenduste mõju sõidukiiruste valikule asulasse sisenemisel. Selleks muudeti 2019. ja 2020. aastal kahe asula – Kaarepere ja Väike-Maarja – alguse tähistust.

Projekti käigus loodi neli erinevat asula alguse tähistamise lahendust, et kindlaks teha, kas sellised kiirmeetmed muudavad asula alguse sõidukijuhtide jaoks arusaadavamaks. Lisaks mõõdeti nende mõju sõidukijuhtide kiiruse valikule enne lahenduse kasutamist ja selle järgselt.

Asula alguse täiendaval tähistamisel oli teatud asukohtades mõju sõidukijuhtide kiiruse valikule. Mõõtmised näitasid, et ühel juhul aitas täiendav tähistus alandada sõidukiiruseid 10%, aga teisel sõidukiirused hoopis tõusid. Kahel juhul püsisid kiirused võrreldes varasemaga samal tasemel, seda nii kohas, kus kasutati kõige rohkem uusi tähistamise vahendeid, aga ka kohas, kus kasutati kõige vähem uusi tähistamise elemente.

„Pole kahtlust, et sõidukijuhid ei teaks, mis on suurim lubatud sõidukiirus asulas. Kahjuks joonistub kõikide kasutatud lahenduste puhul ilmekalt välja juhtide harjumus ületada lubatud sõidukiirust +10km/h,“ nentis Maanteeameti liikluskorralduse ekspert Erik Vahemäe. „Isegi kui on rakendatud meetmeid keskkonna kujundamisel ning sõidukijuhil ei saaks olla enam vabandust, et ta ei märganud asula algust või on selle läbimine suuremal kiirusel isegi ebamugavamaks tehtud, siis sellest hoolimata kiiruse ületamisest ei loobuta.“

Positiivsena saab välja tuua liiklustehniliste elementide vastupidavust ekspluatatsioonile ja klimaatilistele eripäradele ning vähest hooldusvajadust.

Asula alguste täiendava tähistuse objektid jäävad vaatluse alla ka edaspidi kuni suurema ümberehituseni. Nende realiseerumiseni hinnatakse rakendatud kiirmeetmete täiendamise või muutmise võimalusi tagamaks turvaline, toimiv ning säästlik liikluskeskkond.

Rohkem infot projekti ja mõõdetud kiiruste kohta leiab siit.