Autopesust talvisel ajal

Auto pesemine talvel tundub suhteliselt mõttetu teemana – saad pesulast välja, paar kilomeetrit sõita ning sõiduk näeb välja samasugune nagu enne protseduuri.

Tasub muidugi arvestada, et linnades puistatakse lume sulatamiseks teele mitmesuguseid reagente. Meil põhiliselt soola. Linnaametnikud eelistavad peenemat sõna, kloriide, sest sool on teada-tuntud rooste aktivaator ning seda ei tohiks mingil tingimusel lasta autoga kokku puutuda. Kloriid on märgatavamalt talutavam sõna, ju siis suudavad vähesed kokku viia NaCl ja tolle valge aine, mida peale igat lumesadu tänavatele saputatakse.

Igal juhul on selge, et see, mis tänavale laiali loobitakse, kleepub varem või hiljem ka autode külge. Sestap oleks talvel igal juhul vaja tihedamalt oma autot pesta – soola sisaldav pori asub kohe armutult auto metallosade kallale, pealegi näeb puhas masin palju esteetilisem välja.

Tõsi, kuna ioonide vahetus soola ja metalli vahel sõltub olulisel määral temperatuurist, siis mida külmem väljas on, seda vähem aktiivsemalt auto roostetab. Protsess hangub -8 kraadi juures, -5 ja kõrgematel temperatuuridel käivitub häving taas täistuuridel.

Siiski on ka pesula ise potentsiaalse ohu allikas. Kui väljas on väga külm ning pesulas valatakse auto kohe üle leige veega võib temperatuuri järsk muutus põhjustada laki- ja värvikihis mikropragude tekkimise. Pärast pesu jääb sinna niiskus, mis jäätub ja sulab ning lõpuks kaitsev kiht lihtsalt koorub maha. Halvemal juhul võib jääks paisunud vesi lõhkuda näiteks tulede kinnitused või isegi radiaatori. Seega, kuivatus pärast pesu tuleks teha nii põhjalik kui vähegi võimalik.

Niisiis, sool autol on paha, kuid pesuga tasub samuti ettevaatlik olla. Asjatundjate soovitusel võiks alla -12 kraadi juures pesust, auto tervise huvides, siiski loobuda.