Avaldati esimene video Switchblade 300 rünnakust Ukrainas
jaak
24.05.2022
Ukraina relvajõududele saadetakse viimasel ajal ühe kaasaegsemat relvastust. Hiljuti teatas USA, et annab neile Switchblade kamikaze-tüüpi droone. Wikipedia kirjelduse kohaselt on Switchblade mehitamata õhusõiduki väljanägemisega rakett, mida toodab Ameerika firma AeroVironment ja mis on mõeldud sõjanduses kasutamiseks. Ameerika Ühendriikide relvajõud klassifitseerivad Switchblade’i raketiks. Rakett on nii sõduri seljakotis kaasaskantav kui ka kiiresti käiku lastav õhu-, mere- või maaplatvormidelt. Switchblade’i eesmärk on lennata sihtmärgi piirkonda, fikseerida vastase asukoht ja rünnata kohe või jääda piirkonda tiirlema, et oodata sobivat hetke.
Switchblade 300 on loodud selleks, et tõsta kompanii suuruse jalaväeüksuse tulejõudu. Rakett on ühemehe juhitav ja selle ülesseadmine ning laskmine võtab aega alla kahe minuti. Laskmine toimub spetsiaalsest torust, millest väljudes avanevad raketi enda tiivad ja rakett lendab edasi aku energia abil. Switchblade’i juhtimine võib toimuda autonoomselt kui ka manuaalselt. Väikeste mõõtmete ja vaikse mootori tõttu on vastasel raketti keeruline radari abil tuvastada ning jälgida isegi väga väikestel kaugustel.
Raketi operaator on varustatud reaalaja videovoo ja funktsiooniga Cursor-on-Target (kursor sihtmärgil), mis jagab sihtmärgi asukoha koordinaate. Juhtimine toimub spetsiaalse Switchblade 300 tulejuhtimisseadme ja vastupidava sülearvuti kaudu. Raketi kogukaal on 2,5 kg, lennuaeg 15 minutit ja sidekaugus 10 kilomeetrit. Lennukiirus on 101 km/h, mille juures on maksimaalne laskumiskiirus 160 km/h. Rakett on varustatud kahe esi- ja külgvaate kaameratega ning ninas asuva infrapunakaameraga. Mudel 300 hinnaks on ligikaudu 6000$.
Nüüd avaldati esimene video sellest, kuidas Ukrainas mudeliga 300 hävitati vene tank.
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...