Balti riikide maantetranspordi elektrifitseerimine

Riias toimus Baltikumi esimene elektrilisele rasketranspordile pühendatud üritus, kus veokite elektrifitseerimise üle arutasid transpordisektori, energeetikafirmade ja avaliku sektori esindajad. Enamik ekspertidest väljendas lootust, et jätkusuutliku transpordi poole liikumine saab tänu erasektori ja avaliku sektori järjest tihedamale koostööle veelgi hoogu juurde.

Eksperdid märkisid, et raskeveokite elektrifitseerimisel tuleb rinda pista mitmete väljakutsetega, mis on oluliselt suuremad kui need, mida tuleb lahendada järk-järgult elektriajamite poole liikuvate erasõidukite või linnaliinibusside puhul. Siiski tehakse nähtavaid edusamme ka elektriveokite turul. Eestis anti A. Le Coqile üle Baltikumi esimene 250-kilomeetrise sõiduulatuse ja 14-tonnise kandevõimega täiselektriline Scania veok.

Scania Balti äriüksuse tegevjuht Janno Karu märkis, et Eesti ettevõtte otsus elektriveoki kasuks on hea näide sellest, kuidas teha esimesi samme elektritranspordi poole liikumisel. Kuigi elektriveokid on diiselveokitest kallimad, siis praktikas ei ole tema sõnul hinnaerinevus ühe elektriveoki lisamisel veokiparki näiteks 50 veokit haldava ettevõtte kasumiaruandes selgelt tunnetatav.

Rootsi tootja prognooside kohaselt sõidavad aastaks 2030 koguni 50 protsenti ettevõtte müüdavatest sõidukitest ainult elektri jõul, kuid siiski ei ole kõik riigid praegu elektrilisele kommertstranspordile üleminekuks võrdselt valmis. Selle taga on Karu sõnul mitmeid põhjuseid, millest peamised on erinevused taastuvatest allikatest elektri tootmises, maksusoodustused ja ka elektri hind.

Elektriveoki pidamine Norras, Prantsusmaal, Šveitsis ja Saksamaal on tänu valitsuste loodud programmidele juba täna diiselveokiga võrreldav. Samas Balti riikides ei ole olukord kuigi hea, kuna praegu puuduvad täielikult elektriveokitele mõeldud toetused. Samuti napib taastuvenergiat, mis mõjutab ka elektri üldist hinda. Elektriveok ei saa olla tõeliselt keskkonnasõbralik, kui akude laadimiseks tuleb kasutada fossiilkütustest toodetud elektrit,

Scania Balti riikide jätkusuutlikkuse juht Kaur Sarv tõdes, et elektriveokite müügis on oodata järsku kasvu. Praeguste prognooside kohaselt on 2025. aastal 10 protsenti kõigist müüdud Scania raskeveokitest elektrilised ning tõeline läbimurre peaks toimuma mõned aastad hiljem, ajendatuna jätkusuutlike trendide pidevast arengust, majandusliku kasu tõusust ja tehnoloogilisest arengust.

Jätkusuutlikkuse ekspert märkis ka seda, et elektriveokite soetamise ja haldamise maksumus sõltub vähemalt lähitulevikus erinevate Euroopa riikide valitsuste otsustest. CO2 heidete vähendamine nõuab mahukaid programme ja avalikkuse toetust ning olulisel kohal on ka elektriveokite puhul teekasutustasude nõudmisest loobumine.

“Pidin ise Scania elektriveokiga Tallinnast Riiga sõitma ja tasuma kahel korral teemaksu, mis oli sama suur kui kõigi teiste raskeveokite puhul. See tähendab, et Baltikumis tuleb esialgu ka elektriveokiga maksta sama palju teekasutustasusid kui Euro VI nõuetele vastava diisli puhul. Jääb loota, et see muutub juba lähiajal,” sõnas ekspert.

Sarv märkis, et akude valmistamiseks vajaliku liitiumi hind on pidevalt tõusmas, kuid selle mõju tehnoloogilisele arengule on väike ning akude energiatihedus ja eluiga peaksid järgmisest aastast veelgi suurenema. Niisamuti tõi ta elektriveokite tulevikust rääkides esile, et peagi muutub ülikiirete 1000 kW laadimisjaamade toel elektriliste raskeveokite kasutamine veelgi lihtsamaks.