• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Elektriline Mercedes-Benz CLA: tähtede säras tulevikusõiduk

Lõpuks ometi on keegi Stuttgardis aru saanud, et tähestikusupis sobramine ja EQ eesliidetega vangerdamine oli imelik ja ummiktee. Mercedes-Benz lõpetas selle veidra eksperimendi, kus elektriautod pidid välja nägema nagu poolpestud seebitükid ja kandma nimesid, mis meenutavad pigem kodumasinaid kui Saksa autotööstuse koorekihti. Uue CLA saabumisega saabus ka kord majja: see on lihtsalt CLA. Olgu sul kapoti all elekter või bensiin, tähekombinatsioon jääb samaks. See on enesekindlus, mida me oleme oodanud.

Uus CLA pole lihtsalt järjekordne mudelivärskendus; see on MMA (Mercedes Modular Architecture) platvormi debüüt. Ja ärgem laskem end eksitada tõsiasjast, et see platvorm toetab ka sisepõlemismootoreid, see lihtsalt disainiti põhimõttel “electric-first”. See on Mercedese viis öelda, et nad ehitavad parima võimaliku elektriauto, mis suudab vajadusel ka kütust põletada, mitte vastupidi. Kompaktne neljaukseline kupee säilitas oma eelkäija graatsilise silueti, kuid tehnoloogiliselt on see hüpe, mis muudab senise EQA ja EQB pigem muuseumieksponaatideks.

Mercedes ise ei häbene tituleerida uut CLA-d kõige nutikamaks autoks, mille nad eales teinud. Tavaliselt liigitaksime sellise jutu turundusosakonna järjekordseks deliiriumiks, kuid faktid räägivad enda eest. Euroopa autoajakirjanikud, ehk rahvas, keda on teatavasti raske millegagi peale tasuta lõuna üllatada, valisid elektrilise CLA 2026. aasta Euroopa aasta autoks. See on esimene kord pärast 1974. aastat ja legendaarset 450 SEL-i (W116), kui Mercedes selle tiitli koju viib. Pool sajandit ootamist sai nagu nipsti läbi.

Ja kui keegi veel kahtleb, siis Euro NCAP pärjas CLA 2025. aasta turvalisimaks uueks autoks, lükates troonilt isegi Tesla, kes on seni turvalisust oma monopoliks pidanud. CLA ei sisene turule lihtsalt uue mudelina; ta siseneb loorberipärja ja kerge üleolekutundega, positsioneerudes kompaktklassi lipulaevaks. See on auto neile, kes tahavad tulevikku aga ei soovi loobuda kolmharulise tähega kaasnevast sotsiaalsest staatusest.

Esmapilgul võib elektriline CLA tekitada teatavat déjà vu tunnet. See on ikka see sama voolujooneline kupeesedaan, oma madala katusekaare ja atleetliku hoiakuga, mida me oleme harjunud sarnase tähekombinatsiooni all nägema. Kuid ärge laske end eksitada, see visuaalne tavalisus on seekord Mercedese disainerite poolt peenelt kalkuleeritud lüke. Pärast seda, kui varasemad EQ-mudelid oma futuristlike, kuid pehmelt öeldes eripäraste seebitüki-proportsioonidega konservatiivsema kliendi peaaegu konkurentide leeri peletasid, naasis Mercedes klassika juurde. Uuel CLA-l on taas ninaosa, mis ei lõpe järsult, ja proportsioonid, mis ei vihja juba kaugelt elektriautole.

Veelkord, ärgem laskem end petta traditsioonilisest siluetist, siin on iga millimeeter allutatud aerodünaamika diktatuurile. Kus varem oli jahutusava, on nüüd hermeetiliselt suletud pind. Isegi veermiku detailid peideti katvate paneelide taha, justkui kardaks Mercedes, et ükski eksinud õhumolekul võiks sõitu takistada. Tulemus? Optimaalses seades jääb õhutakistustegur vaid 0,21 juurde. See on tase, kus õhk mitte ei põrka vastu autot, vaid voolab sellest peaaegu vabandust paludes ümber. AMG Line’i versioonide 0,23 on samuti tulemus, mille osas enamik konkurente vaid unistada oskab. Praktikas tähendab see maanteesõidul valitsevat haudvaikust, kus ainus heli pärineb rehvide ja asfaldi vahelisest vältimatust kokkupuutest.

Kui aga rääkida detailidest, siis tundub, et Mercedese disainiosakonnas diagnoositi kellelgi ägenenud kolmikharu-sündroom. Nad peitsid oma embleemi motiivi absoluutselt igale poole. Kui päike loojub, algab tõeline valgusetendus: esivõrel süttib ei rohkem ega vähem kui 142 pisikest valgustatud tähekest. See tundub justkui miniatuurne Linnutee, mis ühtlasi veereb mööda maanteed. Mõne jaoks on see elegantne märk kuuluvusest kõrgklassi, teise jaoks meenutab see pigem kasiino sissepääsu. Isegi esituled (lisavarustuses olevad Multibeam LED-id) ja tagatuled vormiti tähekujunditeks. See on edev, see on kirev ja see on täpselt see, mida uusrikas oma garaaži ootab.

Siinkohal tuleb aga kiita Mercedese inseneride kainet mõistust. Erinevalt paljudest konkurentidest säilitasid CLA uputatud uksekäepidemed mehaanilise sideme. Nad hüppavad küll elegantselt välja, kuid avavad ukse vana hea trossi abil. Kui 12-voldine süsteem peaks otsad andma, ei pea te ootama päästeametit, et autost välja või sinna sisse pääseda. See on selline sakslaslik turvavõrk, mis tuletab meelde, et hoolimata kogu digitaalsest kirevusest, on tegemist siiski autoga.

Kokkuvõttes sai välisilme šikk ja esinduslik, vältides samas šokiefekti. Kriitikud võivad ju öelda, et disain paistab liigagi turvaline või suisa anonüümne, kuid arvestades, et auto kesta all peitub tehnoloogiline revolutsioon, tasub sellist vaoshoitud luksust pidada ilmselt parimaks viisiks, kuidas veenda traditsioonilist ostjat lõpuks ometi pistiku kasuks otsustama.

Kui uue CLA välisdisain paistab kui traditsioonide teemaline harjutusmäng, siis salongi astudes olete ametlikult sisenenud Stuttgardi nägemusse aastast 2030. Unustage nupud, sest need on nüüdsest kuulutatud ajaloo prügikasti kuuluvaks igandiks. Teie ees laiub MBUX Superscreen, uksest ukseni ulatuv klaaspind, mis paneb isegi kogenud tehno-fänni vaikselt mõmisema.

Armatuurlauda domineerib kolme ekraani sümbioos: juhi ees asub 10,25-tolline digitaalne näidikupaneel ja selle kõrval hiiglaslik 14-tolline keskekraan. Kui olete olnud piisavalt helde lisavarustuse märgistamisel, saab ka kaassõitja oma isikliku 14-tollise meelelahutuskeskuse. Siiski tasub meeles pidada, et kui te seda kolmandat ekraani ei telli, jääb sinna lihtsalt must, täpilise tähemustriga plastikpaneel, mis mõjub sama kurvalt kui tühi taldrik Michelini tärniga restoranis. See paistaks justkui peen vihje, et oled vaene aga Mercedes andis endast parima, et seda tähekestega peita. Tellige see ekraan, säästate oma eneseuhkust ja visuaalset tervikut.

Kuid siit algabki suurim dilemma. Mercedes eemaldas peaaegu kõik füüsilised lülitid. Tahate istmesoojendust? Ekraanile. Kliima? Ekraanile. Isegi roolil on traditsiooniliste rullikute asemel puutetundlikud padjakesed, mis nõuavad kirurgi täpsust ja budistlikku rahu. Õnneks päästis Mercedes olukorra tehisintellektiga. Uus virtuaalassistent, mis sündis Microsofti ja Google’i ühisest geenivaramust, on hirmutavalt pädev. See ei saa aru ainult käskudest, vaid tajub juhi tuju. Võite talle öelda: “Mul on külm ja kõht on ka tühi” ning auto keerab soojendust juurde ja pakub välja lähima koha, kus serveeritakse pad thai’d või kuhu tohib koeraga sisse marssida. See on juba nagu KITT sarjast “Knight Rider”, loodetavasti plaanita inimkond orjastada.

Tehnoloogiline tulevärk jätkub navigatsioonis, mis kasutab reaalajas Google Mapsi andmeid ja hoiatab teid isegi teel olevate löökaukude eest. Samuti on siinne autoparkimise süsteem üks kiiremaid ja intuitiivsemaid, mida turul kohata võib, manööverdades auto vabasse ruumi vilumusega, mis teeb silmad ette nii mõnelegi kogenud juhile.

Materjalide valik on muidugi koht, kus Mercedes üritab olla korraga nii keskkonnasõbralik kui ka elitaarne. Üllatavalt püstise joonega armatuur tekitab 1950-ndate ulmefilmi retro-futuristliku hõngu. Spooni asemel pakutakse pärispaberist valmistatud bambuslaminaati meenutavaid dekoratiivpaneele. Iste kaetakse pärlmutter-läikega tehnoloogilise kangaga, mis tundub vähemalt katsudes ootamatult kvaliteetne. Tõsi, üldine viimistlus jääb BMW või Audi analoogidele grammi võrra alla, kuid ärme unusta, et CLA suunatakse neile, kes hindavad stiili rohkem kui aknatõstuki lüliti plastiku paksust.

Ruumijaotus on aga puhas füüsika ja kompromisside saaga. Esiistmetel on elu luksuslik ja madal, te istute autos, mitte selle otsas. Standardvarustusse kuuluv panoraamkatus lisab õhulisust ning on piisavalt tumendatud vältimaks salongi kuumenemist ka suvepäikese käes. Tagaistmel aga maksate voolujoonelise disaini eest lõivu. Kui olete täiskasvanu, tuleb seal põlved esiistme taha suruda ja loota, et sõit tuleb lühike. Pearuumi päästab vaid klaaskatusesse tehtud väljalõige. Kui vajate päriselt ruumi, oodake ära Shooting Brake variant, mis peaks samuti varsti ilmuma, või ostke Volkswagen ID.7.

Pagasiruum oma 405 liitriga on korralik keskmine, kuid tõeline üllatus on 101-liitrine frunk ees. See on ideaalne koht laadimiskaablite ja autoapteegi peitmiseks. Veidral kombel avaneb see aga vana kooli kangiga salongist, justkui oleks Mercedesel hirm, et nupust avatav kapott on liiga radikaalne samm ühe põlvkonna kohta.

Varustuse poolelt on Mercedes olnud ebatüüpiliselt lahke: LED-Matrix tuled, nutikas kliima, soojuspump ja pea kõik juhiabid on juba baashinnas olemas. CLA on igas mõttes kompaktklassi tehnoloogiline kuningas eeldusel, et teile meeldib oma autoga rääkida ja te ei karda ekraane, mis on suuremad kui teie kodune teler.

Kui keegi veel arvas, et Euroopa autotootjad on elektriajastule jalgu jäänud, siis uue CLA tehnilised andmed on mõeldud selle müüdi purustamiseks. See auto pole lihtsalt elektrifitseeritud kompaktmudel; see on lõpuks tänavale jõudnud kontsentreeritud annus Vision EQXX tehnoloogiat.

CLA pesitseb uuel 85 kWh (kasutatav maht) akupakil, mille energiatihedus ulatub 680 Wh/liitri kohta. Inimkeeli tähendab see, et Mercedes suutis toppida muljetavaldava koguse särtsu väga piiratud ruumi, kasutades keemiat, kus kasutatakse vähem koobaltit ja rohkem räni. Tõsi, luksus ja tehnoloogia kaaluvad omajagu: CLA 250+ mass tühjana ulatub 2055 kilogrammini, ehk ligi 200 kilo rohkem kui Tesla Model 3, kuid sarnaselt heale ülikonnale, kannab Mercedes oma massi väärikalt. Neile, kes loevad sente, pakutakse ka säästlikumat 58 kWh LFP-akut, mis on küll energiatiheduselt lahjem, kuid hoiab hinna maa peal, pakkudes siiski täiesti viisakat 541-kilomeetrist sõiduulatust.

Kuid tippversiooni 792 km (WLTP) näit on see, mis paneb loomulikult imestama. Mercedes lubab ühe laadimisega sõitu Berliinist Brüsselisse. Praktikas, isegi kui me eemaldame turundusliku optimismi, on CLA energiatõhusus hämmastav. Keskmine kulu mõistlikul sõidul jääb vahemikku 13,5–15 kWh/100 km. See on tase, kus me saame rääkida elektriajastu ühe-liitri-autost. Kuidas nad seda tegid? Vastus peitub 93%-lise kasuteguriga mootoris ja milleski, mida me tavaliselt elektriautodes ei näe: kaheastmelises käigukastis.

Jah, Mercedes teeb siin porschet. Tagasillal asuv kahekäiguline ülekanne tähendab, et esimene käik hoolitseb temperamentse stardi eest, samas kui teine käik toimib maanteel kui overdrive. See hoiab mootori pöörded madalal, vähendab müra ja säästab energiat kiirustel, kus teised elektriautod hakkavad julmalt akut sööma: nutikas, sujuv ja peaaegu märkamatu.

Jõudluse osas on valik lihtne. CLA 250+ pakub tagaveolist 200 kW (272 hobujõudu) elamust, mis viib sajani 6,7 sekundiga. Neile, kel alati kiire, tuleb appi CLA 350 4Matic, kus lisamootor esisillal kergitab võimsuse 260 kW-ni (354 hobujõudu), lennutades auto sajani vaid 4,9 sekundiga. See on kiirem kui paljud eelmise põlvkonna AMG-d ja seda ilma igasuguse draamata.

Sõidutunnetus on klassikaline Mercedes: sujuv, vaikne ja enesekindel. Insenerid loobusid siin keerulistest õhkvedrudest, usaldades kogu protsessi hästi häälestatud passiivsete amortide hoolde. Tulemus tundub üllatavalt hea. Auto silub konarused veenvalt, kuigi 2-tonnine mass annab endast teravamates aukudes tuima mütsatusega märku. See pole ringrajaauto; rool on kerge ja suunatud mugavusele, eelistades pigem sujuvat kulgemist kui agressiivset kurviründamist. Standardvarustuse madala veeretakistusega rehvid on suurepärased ökonoomsuse jaoks, kuid märjal asfaldil võivad need varem alla anda, eriti kui sõidustiil liiga entusiastlikuks muutub.

Üks olulisemaid parandusi on aga pidurisüsteem. CLA sai uue ZF-i “one-box” süsteemi. Üleminek regeneratiivselt pidurdamiselt füüsilisele hõõrdumisele on nüüd lõpuks ometi sujuv. Roolitagused labad võimaldavad mängida regenereerimise astmetega alates vabast veeremisest kuni ühe pedaaliga sõiduni, mis teeb linnaliikluses kulgemise peaaegu vaevatuks.

Kui interjööri võib pidada CLA digitaalseks meelelahutuskeskuseks, siis selle laadimisvõimekus on auto tõeline, peaaegu nähtamatu supervõime. Oleme jõudnud ajastusse, kus aku suurus ei ole enam ainus määraja, vaid oluline on ka see, kui kähku saab laadija juurest minema tõmmata. Tänu uuele 800V süsteemiarhitektuurile ei pea CLA omanik enam kiirtee kohaliku bensiinijaama pleekinud võileivavalikut uurides tunde surnuks lööma.

Ametlikud paberid lubavad maksimaalseks laadimisvõimsuseks 320 kW. Reaalses elus, kus asjad kipuvad olema pessimistlikumad, täheldati isegi hetkelisi sähvatusi kuni 330 kW juurde. Märkimisväärne, sest see ületab isegi tehase lubadusi. Kui leiate tee äärest sobiva HPC (High Power Charging) jaama, suudab CLA neelata piisavalt energiat lisamaks 325 km sõiduulatust kõigest 10 minutiga. See on vaevalt piisav aeg, et tellida üks keskmisest peenem latte, see sotsiaalmeediasse postitada ja esimene sõõm vahtu sisse hingata. Enne kui jook jahtub, on auto valmis teid jälle järgmised kolmsada kilomeetrit edasi lennutama.

Kogu laadimistsükkel 10% pealt 80%-ni võtab suure 85 kWh aku puhul aega umbes 22 minutit. Väiksem, 58 kWh LFP-aku saab sama trikiga hakkama 20 minutiga, piirdudes küll madalama, 200 kW tipuvõimsusega. Kuid võimsuse tippnäitajast olulisem on laadimiskõver. Erinevad mõõtmised näitasid keskmiseks võimsuseks kogu tsükli vältel kadedust tekitavad 190-195 kW. See tähendab, et CLA ei väsi laadimise ajal ära, vaid hoiab tempot peaaegu lõpuni.

Loomulikult eeldab selline kiirus, et te ei ürita autot petta. Kui soovite maksimaalset särtsu, peate kasutama auto navigatsioonisüsteemi. See pole lihtsalt soovitus, vaid tehniline paratamatus: navigeerides laadimispunkti poole, hakkab CLA oma akut ette valmistama, soojendades või jahutades seda optimaalse temperatuurini. Talvel on siinkohal suureks abiks standardvarustusse kuuluv soojuspump, mis kogub jääksoojust igalt poolt, kust seda vähegi saab (kaasa arvatud akust ja mootorist), et salong soojas hoida ilma, et sõiduulatus kahaneks kiiremini kui teie pangaarve auto ostmise ajal.

Koduseks laadimiseks asub pardal klassikaline 11 kW vahelduvvoolu (AC) laadija, mis täidab tühja aku umbes 8 tunniga, ehk täpselt ühe korraliku uneajaga. Vihjamisi lubatakse, et lisavarustusena võib tulla ka 22 kW võimekus, kuid see suunatakse pigem neile, kellel ok kodus tööstusvool ja krooniline ajapuudus. Mis puutub põnevasse bi-directional ehk kahesuunalisse laadimisse (auto-võrku või auto-koju), siis MMA platvorm on selleks valmis, kuid Mercedes hoiab siinkohal veel salapärast vaikust. Võimalik, et see funktsioon äratatakse tulevikus tarkvarauuendusega, muutes teie CLA ratastel akupangaks.

Üldiselt muudeti CLA laadimine nii muretuks, et see tundub peaaegu igav. Te ei pea enam planeerima oma elu auto ümber; auto planeerib end teie elu ja kohvipeatuste järgi. See on luksus, mida ei mõõdeta mitte naha pehmuses, vaid säästetud minutites.

Kuid kui arvasite, et 800-voldine tehnoloogia on uue CLA suurim saavutus, siis vaadake korraks Euro NCAP 2025 tabeleid. CLA ei saanud sealt lihtsalt viit tärni, ta sisuliselt konfiskeeris kogu kompaktklassi turvatrooni. Tiitel “Best in Class” ja täiskasvanute kaitse skoor 94% on tulemused, mis panevad isegi Volvo insenerid murelikult Rootsi laua taga kohvi rüüpama. CLA suutis tõestada, et elektriauto ei pea olema pelgalt kapp täis tehnoloogiat, vaid võib olla ka purunematu kindlus.

Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et CLA osutus ootamatult empaatiliseks haprate liiklejate ehk jalakäijate ja jalgratturite vastu (93%). Kui peaksite mingil ebaõnnelikul põhjusel kellelegi ette jääma, rakendub aktiivne mootorikapott, mis kerkib löögi pehmendamiseks murdosa sekundi jooksul. Justkui tahaks Mercedese öelda: “Me sõidame küll teile otsa, aga teeme seda võimalikult mahedalt ja seejuures vabandame väga.” Koos täiustatud hädapidurdussüsteemiga (AEB), mis tuvastab ristmikupööretel lähenevaid ohte paremini kui keskmine unine autojuht, sai CLA-st NCAP-i uus lemmiklaps.

Kuid liikugem passiivselt raualt digitaalsele intelligentsile. CLA standardvarustus osutub pikemaks kui keskmise restorani veinikaart: sõiduraja hoidikud, pimenurga andurid ja kurikuulus PRE-SAFE süsteem: kui auto tajub vältimatut kokkupõrget, pingutab ta teie turvavööd ja suleb aknad ning katuseluugi. Sekundite mäng, kus auto valmistub halvimaks, samal ajal kui teie alles mõtlete, mis juhtus. Isegi liiklusmärkide tuvastus kasvas lõpuks ometi puberteedieast välja ning suudab nüüd eksimatult vahet teha ajutistel piirangutel ja lõpumärkidel, mis on paljude konkurentide jaoks endiselt võrreldav hieroglüüfide lugemisega.

Loomulikult pole aga ükski süsteem täiuslik. Kui suuremate vendade (nagu S-klass) Distronic püsikiirushoidik toimib kui nähtamatu ja ülikogenud autojuht, siis CLA süsteem võib vahel ilmutada kerget närvilisust. Auto võib aeg-ajalt ehmatada kummituste peale ehk pidurdada olukordades, kus reaalset ohtu polnudki.

Elektriautona on CLA ka akuohutuse etalon. Avarii korral lülitatakse kõrgepinge välja kiiremini, kui te jõuate “MBUX” öelda. Aku ise suletakse põrandaalusesse tugevasse kesta, mis NCAP-i hinnangul hoiab salongi konstruktsiooni stabiilsena ka kõige karmimates testides.

Lõppude lõpuks kõlab CLA sõnum selgelt: Mercedes pole teinud kompromisse. Nad võtsid oma ajaloolise turvafilosoofia ja süstisid sellesse massiivse annuse tehisintellekti. Nagu Euro NCAP testijad CLA kohta märkisid, võib elektriauto olla sama ohutu kui mistahes traditsiooniline auto, kui mitte ohutumgi. Ja kui te istute selles madalas, voolujoonelises kupees, siis see teadmine on väärt iga eurot, mis te selle eest maksite.

Seega pole elektriline CLA lihtsalt üks väike auto, vaid Stuttgardi jõudemonstratsioon, pakendatud neljaukselise kupee kesta: sõiduk, mis on tulnud luksusklassi tehnoloogia tavatarbijale (või vähemalt selle jõukamale osale) näkku hõõruma. Vaatame fakte: 792 km sõiduulatus, 800V arhitektuur ja laadimiskiirus, mis lisab nobedalt sadu kilomeetreid, on selge, et Mercedes võtab asja vägagi tõsiselt.

Kuid unustagem korraks need laboratoorsed numbrid. CLA roolis olemine on kogemus, mis meenutab viibimist mõistuspärases kosmoselaevas. Auto joob elektrit nagu koolibri nektarit, kulutades vaid umbes ühe bensiiniliitri jagu energiat 100 kilomeetri kohta – peaaegu religioosne tõhusus, mis muudab seni elektriautodega kaasas käinud „akuärevuse” arhailiseks mälestuseks.

Salongis tervitab teid tehisintellekt, kes ei oska ainult temperatuuri reguleerida, vaid teab ka, millises kohvikus teie prantsuse buldog end oodatuna tunneb. Sõit ise on aga puhas Mercedes: hääletu, sujuv ja distantsilt rahustav. Te ei sõida lihtsalt punktist A punkti B; te libisete sinna madalal pilvede all, olles ümbritsetud ekraanidest, mis helendavad sama eredalt kui teie sotsiaalne ambitsioon.

Loomulikult pole ükski täiuslikkus täielik ilma mõne iluveata. Alustame elevandist toas ehk hinnasildist. Kuigi baasmudeli saab mõningatel turgudel kätte isegi alla 50 000 euro eest, ronib korraliku aku ja varustusega CLA 250+ hind kiiresti 60 000 euro kanti ja rühib ka sealt rõõmsalt edasi. See on ligi kümme tuhat eurot rohkem kui Tesla Model 3 puhul. Mercedes loodab siinkohal teie lojaalsusele oma embleemi vastu ja tõsiasjale, et nende koostekvaliteet ei meenuta kiiruga kokku pandud köögimööblit. Kuid ratsionaalne ostja märkab siiski, et mujal leerides võib sama raha eest tihti saada rohkem autopilooti või grammi võrra rohkem jalaruumi.

Teise kriitikalaine võib suunata CLA elegantsile endale. Langev katuseliin paistab küll esteetilise naudinguna, kuid see tähendab, et täiskasvanud tagaistujad peavad olema kas väga madala profiiliga või lihtsalt vähe vinguma. Ja siis see ekraanimajandus: kui olete tüüp, kes igatseb päris nuppude klõpsumist, võib CLA teid oma puutetundlikkusega hulluks ajada. Tehisintellekt leevendab seda, kuid digitaalne pealetung nõuab kahtlemata harjumist. Lisaks võib märgata, et kuigi interjöör on efektne, pole iga plastikdetail päris S-klassi tasemel, sest kusagilt pidi see sääst ju tulema.

Kas need miinused kaaluvad üles auto hiilguse? Kaugel sellest. Need on vaid väikesed varjud eredal foonil. Kui me räägime Euro NCAP “Best in Class” turvalisusest, rekordilisest tõhususest ja laadimiskiirusest, mis paneb bensiinijaamad tunduma muuseumieksponaatidena, siis pole lihtne CLA-le väärilist vastast leida.

See pole auto, mis müriseb või raputab teid adrenaliinist tühjaks. See on auto neile, kes hindavad intelligentset luksust ja tehnoloogilist üleolekut, mis ei pea ennast kogu aeg tõestama.

Elektriline CLA, see väike lipulaev, suudab lati nii kõrgele seada, et konkurendid peavad hüppamiseks kasutama teivast. See on segu traditsioonidest ja täielikust digitaalsest revolutsioonist, kus Mercedese tähed ei sära mitte ainult iluvõrel, vaid kogu autotööstuse taevas. Stuttgardi täht on tagasi ja see särab eredamalt kui kunagi varem ja seekord 800-voldise pingega. Jah, ta on raske ja tagaiste on pigem lastele, kuid tehnoloogiliselt on CLA hetkel oma klassi suunanäitaja ning kompaktne luksus neile, kes ei soovi teha kompromisse kvaliteedis, kuid on valmis omaks võtma täieliku digitaalse revolutsiooni.

Elektriline CLA ei ürita seega olla odavam kui hiinlased või kiirem kui Tesla; ta üritab olla lihtsalt parem auto.