Elektrilised tarbesõidukid muutuvad üha universaalsemaks

Statistika näitab, et ettevõtted soovivad üha enam oma kliimajalajälge vähendada ning seejuures on mõistetud, et maanteetransport on tänapäeval üks suurimatest saastajatest. Autod, kaubikud, veoautod ja bussid tekitavad enam kui 70 protsenti kogu transpordisektori heitgaasikogusest ning Eestis moodustab 2017. aasta andmete järgi transport 11,7 protsenti kogu meie CO2 heitest.
Sellest tulenevalt seisavad jätkusuutlikkusele pühendunud ettevõtted dilemma ees – kas loobuda ametiautodest ja kasutada puhast transporti pakkuvaid partnereid või valida ise CO2-vabad tarbesõidukid?
Veel eelmisel kümnendil olid sellised kaalutlused roheliste tarbesõidukite kehva valiku tõttu praktiliselt võimatud. Nüüdseks on tootjad tänu elektriajamite arengule valikut märkimisväärselt laiendanud ning saastevaba sõidukaaslase saab valida pea iga spetsiifilise eesmärgi täitmiseks.
Näiteks on Peugeot tänaseks elektrifitseerinud kogu oma tarbesõidukite mudelivaliku, mis tähendab, et lisaks bensiini- ja diiselmootoritega Partneri, Experti ja Boxeri kaubikutele pakutakse nüüd ka nende elektrilisi versioone. Ka teised tootjad on samas suunas esimesi samme teinud.
Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni (ACEA) andmetel kasvas mullu väiksemate tarbesõidukite müük Euroopas 2020. aastaga võrreldes 8,5 protsenti. Sarnast pilti on näha ka Eestis, kus on uute ökonoomsemate (A-, B- ja C-energiaklassi) autode osakaal aasta-aastalt suurenemas. Samas on ebaökonoomsete autode osakaal endiselt väga suur – 2017. aasta andmete põhjal kuulub üle 51 protsendi uutest autodest E-G energiaklassidesse.
AMTELi tegevjuhi Arno Sillati sõnul seisavad ettevõtted elektriliste tarbesõidukite kasutuselevõtul silmitsi mitmete väljakutsetega. “Esimeseks takistuseks saab paljude ettevõtete jaoks kindlasti hind – elektriline variant on ikkagi kuni kaks korda kallim,” sõnas ta.
Kui sõiduautode puhul kannatavad autoostjad tihti hinnavahe välja, siis tööautode puhul ollakse selles aspektis oluliselt tundlikumad. “Lõpuks loeb ettevõtete jaoks ikkagi kilomeetri hind. Kui mõni suurem vedaja võib oma ridades paar elektrilist kaubikut ära õigustada, siis näiteks ühe autoga pagarikoja jaoks jäävad elektriliste kaubikute hinnad liialt kõrgeks,” nentis ta.
Suuremate ettevõtete puhul on Eestis tõepoolest näha liikumist elektriliste tarbesõidukite poole – esimesi elektrilisi kaubikuid võib näha nii kullerteenuste osutajate kui ka võrguettevõtete ridades. Hinna kõrval mängib aga nii väiksemate kui suuremate ettevõtete jaoks olulist rolli elektriliste (tarbe)sõidukite sõiduulatus.
“Suuremad vedajad võivad sõiduulatuse lahendada, tehes rohkem vahetusi või mängides ümber marsruute, aga kui pagarikoja omanikul on vaja nädalas paar korda Tallinna ja Tartu vahet sõita, siis ei taha ta muretseda selle pärast, kas vahepeal jõuab autot laadida või mitte, ja valib tõenäoliselt diiselmootoriga sõiduki,” sõnas Sillat.
Autotootjad on klientide probleemidega hästi kursis ning tegelevad pidevalt uute lahenduste leidmistega. Näiteks Peugeot’ elektrilistes tarbemudelites on akud paigutatud sõiduki põhja alla, et säilitada bensiini- ja diiselmudelitega samaväärne kerepikkus ja kaubaruumi maht.

Seejuures suudab 50 kWh akuga elektriline Peugeot e-Partner ühe laadimisega läbida juba 275 km ning kiirlaadijaga saab 80 protsenti energiavarudest kätte poole tunniga. Sellised parameetrid tagavad võimaluse igas Eesti linnas peaaegu katkematult töötada. Suurematesse tarbesõidukitesse, näiteks e-Experti, saab aga paigaldada ka 70 või 75 kWh aku, mis võimaldab ühe laadimisega läbida kuni 340 km.
Sillati sõnul ei ole üleminek elektrilistele tarbesõidukitele kiire ega lihtne. Ettevõtted, kelle töö sõltub sõidukite aktiivsest kasutamisest, seisavad silmitsi nii liiga sagedase laadimisvajaduse kui ka välja arendamata laadimisvõrgustikega.
Lisamurede ja ebamugavuste tõttu ei kiirusta paljud ärikliendid kohe kogu autoparki välja vahetama, vaid katsetavad esialgu paari elektrilise sõidukiga. “Eestis on klient oma valikutes mõistlik ja ettevaatav ega tee rutakaid otsuseid. Elektriliste tarbesõidukite valdkonnas ei maksa kiiret revolutsiooni oodata ja tuleb arvestada, et need protsessid nõuavad taristut ja investeeringuid ehk teisisõnu aega,” sõnas Sillat.
Autotööstuses on aga elektriliste tarbesõidukite parendamiseks käimas aktiivne arendustöö, mis tähendab, et igal aastal jõuab turule uusi mudeleid, mis sobivad järjest enamatele klientidele. Iga uue tehnoloogia massidesse jõudmine nõuab aega, mis tähendab, et suured muutused on alles ees.