Ford GT purustas Nürburgringil bensiinimootoriga autode tippaja

Ford näitas Nürburgringil jõudemonstratsiooni, mis kasvatab margi sooritusvõime kuvandit ajal, mil elektri- ja hübriidiajastu kirjutab rekorditabeleid ümber. Ford GT Mk IV läbis Nordschleife 6.15,977-ga, tõusis absoluuttabelis kolmandaks ning võttis enda kätte kiireima puhtalt sisepõlemismootoriga auto staatuse.

Ford tegi rekordisõidu 1. aprillil 2026 ning usaldas rooli Ford Racingu tehasesõitjale Frédéric Vervischile, kes tunneb Nürburgringi iseloomu 24 tunni sõidu võitjana väga hästi. Tulemuseks sündis 20,832-kilomeetrisel Nordschleifel aeg, millest kiiremini on ametlikes võrdlustes sõitnud vaid Porsche 919 Hybrid Evo ja Volkswagen ID.R. See paigutab GT Mk IV otse Nürburgringi absoluutse tippklassi sekka.

Selle saavutuse juures loeb siiski kategooria sama palju kui stopperiaeg. GT Mk IV on rajale suunatud, tänavaliikluseks homologeerimata auto ning jookseb seetõttu prototüübi või erisõiduki loogikas, mitte seeriatootmises tänavaautode tabelis. Seepärast ei võta Ford endale Nürburgringi tänavaautode absoluutrekordit. See kuulub jätkuvalt Mercedes-AMG One’ile, mis sõitis 23. septembril 2024 ametliku 6.29,090 võttes tootmisautode esikoha.

Kui absoluutsete rekordite tipus troonivad hübriidne Porsche ja elektriline Volkswagen, siis GT Mk IV annab Fordile võimaluse hõivata sümboolselt väga väärtuslik nišš: kiireim puhtalt bensiinimootoriga auto Nürburgringil. See sõnum kõlab eriti tugevalt ajal, mil paljud tootjad seovad tippsoorituse juba elektrifitseerimisega. Ford pööras olukorra enda kasuks ja näitas, et sisepõlemismootor suudab endiselt pakkuda toorest, kompromissitut ringikiirust.

Auto ise ehitati väga teadlikult selle eesmärgi saavutamiseks. GT Mk IV kasutab üle 800-hobujõulist, suurema töömahuga twin-turbo EcoBoost V6-mootorit, pikemat teljevahet, võistlussõidule häälestatud ülekannet ja vedrustust ning pikendatud „long-tail” aeropaketti, mis kasvatab rajal stabiilsust ja survejõudu. Ford plaanis mudelist vaid 67 eksemplari, mis tõstab rekordi korraga nii insenerisaavutuseks kui ka GT-programmi finaalakordiks.

Tootja ei müü GT Mk IV-d mahuautona ega ehita selle peale kvartalitulemust. Ford kasutab seda autot halo-projektina, kinnistamaks oma sooritusvõime identiteeti ja hoidmaks margi ümber tehnilist aurat, mida saab hiljem kanda üle ka teistesse mudelitesse. Nürburgringi rekord toimib siin turundusliku kapitalina, mille väärtus ületab kaugelt 67 auto müügitulu.

Loo teine kiht puudutab ameeriklaste sisemist võidujooksu. Ford võttis Mk IV-ga enda kätte kiireima Ameerika päritolu auto tiitli ning näitas ühtlasi, et bränd jahib Nürburgringil mitut narratiivi korraga: ühelt poolt absoluutset rajaimidžit, teiselt poolt tänavaautode maailmas eraldi prestiiži. See seletab ka, miks Ford hoiab paralleelselt fookuses teisi rajaprojekte.

Kokkuvõttes märgib GT Mk IV 6.15,977 Fordi jaoks haruldast hetke, kus inseneritöö, ajalooline nimi ja kommunikatsioon jooksevad ideaalselt ühte punkti. Tänavaautode kroon jäi AMG One’ile, kuid Ford võttis Nürburgringilt kätte teise, emotsionaalselt väga võimsa trofee: kiireim bensiiniauto ja kiireim Ameerika auto.