Jälle talv: piirkiirused langevad, sest loodus küsib oma
jaak
17.11.2025
Eesti maanteedelt kadus suvine „kihuta kui saad“ periood. Transpordiamet keeras kraane koomale ja kehtima hakkavasid talvised piirkiirused. Mitte kiusust, vaid sellepärast, et asfalt ei ole detsembris enam sile, vaid pigem nagu vana pesulaud, mis võib sind halval hetkel jalust niita.
Kõik 110 märgid korjatakse riigiteedelt maha, välja arvatud kohtades, kus muutuva teabega märgid lubavad heade olude korral veidi rohkem hingamisruumi.
- Hea ilm + valge aeg = kuni 110 km/h.
- Pime aeg = kuni 100 km/h.
- 2+1 ja osa 2+2 teid = 100 km/h jääb kehtima.
- Tallinna–Narva tee Maardu–Haljala lõik = 90 km/h, sest seal on vasakpöördeid ja metsloomi rohkem kui mõistlik oleks.
Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa ütleb otse: lubatud kiirus ei ole sama mis ohutu kiirus. Möödasõidud talvistes oludes? Võib, aga ainult siis, kui sul on samasugune närv nagu ralliässal ja teeolud lubavad. Isegi 2+2 teedel võib ühe raja pidamine olla nagu suvekummiga kartulipõllul ja teisel täiesti normaalne.
Konkreetne statistika:
- 110 km/h jääb talveks kehtima umbes 250 kilomeetrile.
- 100 km/h jääb 109 kilomeetrile.
Kõik muu liigub pigem sinna 70–90 suunas, täpselt nagu meie tuju esimesel pimedal esmaspäeva hommikul.
Kõige selle põhjus: temperatuur kukub, libedus tõuseb ja pime aeg sööb päeva ära nagu must auk. Sõiduki juhitavus langeb, pidurdusteekond pikeneb ja auto käitub kurvides nagu hakkaks kohe solvuma.
Libeda tee peal on ruumi murdma suusatajal rohkem kui sul möödasõidurajal.
- Vaata enne sõitu Tark Tee portaalist, mis päriselt teel toimub.
- Sõida tempoga, mis sobib tee, taeva ja närvipingega.
- Ja kui päriselt veel meeles pole: 1. detsembriks peavad talverehvid all olema. Punkt.
Talv pole karistus, see on lihtsalt meie kliima versioon „hard mode’ist“. Sõidame nii, et kevadel oleks kõigil veel autod, mitte kindlustusjuhtumeid täis sahtel.
Related Posts
12.03.2026
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
12.03.2026
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
12.03.2026
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
12.03.2026
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
12.03.2026
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...