Järgnevatel aastatel eraldatakse teede ehituseks viiendiku vähem raha

Võrreldes eelmise teehoiukavaga (2021–2030) suureneb 2023. aastal riigiteede hoiuks kavandatud riigieelarveliste vahendite maht 3,4 miljoni euro võrra ning 2024. aastal väheneb 40,7 miljoni võrra.

„Teehoiu valdkond on olnud aastaid alarahastatud ning lisaks on valitsev sõda ja energiakriis kogu sektori suure surve alla pannud. Samas vajab ka sellistes tingimustes kogu teedevõrk mahukaid investeeringuid. Lisaraha vajavad nii Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteede EL nõuetekohane väljaehitamine aastaks 2030, aga ka kruusateede tolmuvaba katete ehitamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitus ja intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmine,” ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Kahtlemata tuleb senised teehoiu rahastamise põhimõtted lähiaastatel kriitilise pilguga üle vaadata ning leida lisaraha teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks,” lisas minister.

Riigiteede teehoiukuludeks on arvestatud järgmisel neljal aastal riigieelarvest kokku 486,3 miljonit eurot. Riigieelarvelistele vahenditele lisanduvad Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Ühendamise Rahastu vahendid, samuti Euroopa Liidu otsetoetused. Kokku on teehoiukava rahaline maht 2023–2026 perioodil 643,2 miljonit eurot.

Olulisemad riigiteede projektid lähiaastatel:

• Tallinn–Pärnu–Ikla tee, Libatse–Nurme 2+2 lõik;
• Tallinn–Pärnu–Ikla tee, Pärnu–Uulu 2+2 lõik;
• Tallinn–Pärnu–Ikla tee, Sauga–Pärnu 2+2 lõik;
• Tallinn–Paldiski tee, Harku eritasandiline ristmik;
• Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee, Neanurme–Pikknurme 2+1 lõik.