Juulis vajus uusautode turg sügavale langusesse: ostuotsused lükati edasi, müüginumbrid kukkusid

Uute sõiduautode turg, mis veel kevadel näitas vaevumärgatavaid toibumismärke, libises juulis taas järsult allamäge. Ootuspärane langus, mis oli tingitud nii käibemaksumäära tõusust kui ka suvisest puhkeperioodist, viis kuu kogumüügi vaid 1106 autoni, mis on 40,3% vähem kui mullu samal ajal.

Seitsme kuuga on Eestis registreeritud 7262 uut sõiduautot, mis tähendab, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on turumaht langenud 39,6%. Tarbijate ebakindlus, ostuotsuste edasilükkamine ja kallinenud finantseerimistingimused on süveneva languse peamised taustategurid.

Kuigi avalikkuses räägitakse üha valjemalt elektriautodest, jääb nende reaalsus müügisaalides tagasihoidlikuks. Juulis müüdi Eestis 100 elektriautot, mis moodustas vaid 9% kõigist uutest sõiduautodest.

Jätkuvalt domineerivad hübriidajamid – nende osakaal küündis 59,5%-ni. Bensiinimootoriga autosid osteti samal ajal 21,2% ulatuses. Diiselautod on statistikast pea kadunud, nagu oleks need mootorid mineviku anakronism.

Kui juunis haaras müügiedetabeli juhtpositsiooni Škoda, siis juulis võttis Toyota taas ohjad enda kätte. Jaapani tootja leidis 163 uut ostjat, edestades Škodat (139) ja Renault’d (126).

Mudelite lõikes püsib Toyota Corolla Eesti teedel armastatuna – 68 müüdud autot tõid sellele esikoha. Järgnevad KIA Sportage (63) ja Dacia Duster (52) – viimane tõestab taas, et taskukohasus loeb.

Erinevalt sõiduautodest pole tarbesõidukite müük niivõrd drastiliselt kukkunud, kuigi langus on ka siin ilmne. Juulis anti klientidele üle 246 uut tarbesõidukit, mis on 9,6% vähem kui mullu.

Aasta esimese seitsme kuu jooksul on Eestis müüdud 1917 uut tarbesõidukit, mis jääb eelmise aasta näitajale alla 31,7%. Selles segmendis domineerivad endiselt Toyota (57), Peugeot (49) ja Ford (31).

Veokite osas jäävad liidriteks Volvo (14) ja Scania (12) – margid, mis näivad suudavat tururaskustes siiski teatud stabiilsust hoida.