Käi jala ka pärast autovaba päeva

20. septembril toimub pealinnas keskkonnasõbraliku liikumise kuu tippsündmus, autovaba päev, mille idee on aeglustada autostumise tempot.

Kas sedalaadi kampaania aitab muuta autojuhtide väärtushinnanguid ja suunata neid rohkem jala käima? "Kindlasti, kui sellest ikka uuesti ja uuesti positiivses võtmes rääkida ning inimesi julgustada, et me oleme oma teedevõrguga läinud paremaks," avaldas arvamust Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja Ain Valdmann. "Muidugi, ikka on võimalik edasi areneda ja rattaradasid või kergliiklusteid juurde ehitada nii koos rekonstrueerimistöödega, aga ka eraldi. Kõike seda tutvustades jõuab nii mõnigi järelduseni: ahaa, nüüd on niisugused võimalused! Nüüd läheme meie ka kaasa."

Kättesaamatu privileeg tõi kiire autostumise

Autost loobumine on paadunud autojuhile päris keeruline ülesanne. Tallinlaste peamisi liikumisviise kaardistav uuring näitas, et viimaste aastatega on kõige eelistatumaks liikumisviisiks saanud isikliku autoga sõitmine.

"Jalgsi liiguvad rohkem mittetöised inimesed ehk noored, õppurid või pigem pensionärid," selgitas Kantar Emori juhtekspert Triinu Ojala. "Keskealiste pärusmaa on suures osas autotransport. Ühistranspordiga sõidavad need, kel pole kas lube või kes elavad sobivate liinide ääres, mis neid rahuldavad."

"Kui me võrdleme end lääneriikide või Soomega, algas seal autostumise trend juba pärast teist maailmasõda ja toimus üsna rahulikus tempos," meenutas Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov. "Meil seevastu oli auto omamine nõukogude perioodil teatavasti teatud boonus või privileeg ja see oligi pärsitud. Kui 1990ndatel poliitiline olukord tõsiselt muutus, siis kõik need inimesed, kellele auto oli varem kättesaamatu, leidsid, et auto on midagi, mida tahaks nüüd hankida."

Istuv eluviis toob kaasa probleemid paarisuhtes

"Liialdamata võib öelda, et istuv elustiil on 101% probleemiks," leidis psühhiaater Jüri Ennet, kelle enda elamine on küll linnast väljas ja kes linna sõidab autoga, kuid kes igal hommikul ja õhtul liigub aktiivselt oma rituaalide ja tegevuste raames. "Mitmete organite ja organsüsteemide töö hakkab vähese liikumisega järele andma. Näiteks väikevaagna piirkonnas asuvad tähtsad elundid, k.a suguelundid. Kui kehaline aktiivsus on korralik, paraneb väikse vaagna elundite verevarustus ning sellest lähtuvalt on ka paarisuhe kõrgel tasemel."

Dr Ennet lisab teisegi aspekti, mure iibe pärast: "Kui võrdleme olukorda 40–50 aastat tagasi, oli mehel seemnerakke 200 miljonit ehk kui iga millimeetri taha panna seemnerakk, saaks teekonna Tallinnast Tartuni. Täna võime me sellisest tulemusest vaid unistada – vaid vähestel aktiivse elustiiliga meestel on pakkuda see 200 miljonit. Kes saavad teekonna Tallinnast Paideni, on väga head tegijad. Paljudel juhtudel on vaja vastavate arstide, dr Sõritsa või dr Saarma abi, et teha kunstlikku viljastamist. Kui me oleme kehaliselt aktiivsed, siis looduslikud nüansid, mis on vaja indiviidile ja peresuhetele, on tasemel, seega: liigutage ennast!"

Eestis on tänavate kuningas autojuht

Ajakirjanik, saate "Tallinna kodanikud" saatejuht Neeme Raud, kes elab kesklinnas ning liigub linna mastaapides sageli jala, leiab, et Tallinn on piisavalt suur, kuid samas piisavalt väike linn, kus jalgsi saab igale poole minna. "Ma olen alati elanud linnades ja linna südametes ei olegi autot vaja, eelkõige New Yorgis, kus ma elasin 20 aastat ja kus enamusel inimestest ei olegi oma autot – seal sõidetakse metroo, takso või bussiga, ning käiakse jala."

Ka Tallinnas on jalgsi käimine kujunenud omamoodi elustiiliks, nii et Raud ei näe auto soetamiseks vajadust. "Kui on 5–6 kilomeetrine käik, on ju tore teha linna sees väikene matk," sõnas ta.

Moskvas ja New Yorgis elanud Raud peab jalakäija vaatevinklist kõige paremaks liiklemist New Yorgis, seejärel Moskvas ning viimaseks Tallinnas. "Siin on jala küll väga tore liikuda, sest kõik on väga lähedal, kuid Tallinna autojuhid ei ole nii südamlikud kui New Yorgis. Seal on jalakäija kuningas. Ma kuulsin, et Eestis soovitatakse autojuhtidele: ärge jääge seisma kui on "Stop" märk või ülekäigurada, pigem aeglustage kiirust! New Yorgis saad sa koheselt trahvi kui sa seisma ei jää."

Moskvas ehitati kõnniteed kesklinnas suuremaks, et autosid sealt välja tõrjuda, seega ka Moskva on suutnud oma autode probleemi lahendada. "Tallinnas ei ole probleemiks niivõrd autod, kui autojuhid, kes arvavad, et nad on tänavate kuningad – nemad võiksid jalakäijatega rohkem arvestada," leidis Raud.

"Tallinnas on piisavalt palju kohti, kus jalutada, joosta hüpata karata ja sporti teha, ja neid tuleb peoga juurde, nii et kui vähegi tahtmist, on tingimused Tallinnas olemas ja iga päeva, nädala ja aastaga lähevad järjest paremaks," täiendas dr Ennet. "Kui saaks ümber Ülemiste järve selle raja lõplikult korda, oleks meil võimalik ka ümber järve joosta. Kui kellegi kehaliselt aktiivse eeskuju on paika pandud, leiavad inimesed ka võimaluse liikuda."

Neeme Raud kinnitab, et tema tuttavad vanuses 40+ on hakanud juba mõtlema, et selles vanuses peab kuidagi oma kehaga teistmoodi tegelema – liigutama, olema aktiivne. "Paljud, kes on mul New Yorgis külas käinud, on algul öelnud, et kuidas me siin jala käime, aga kolmandal-neljandal päeval loevad kõik oma samme ja meetreid, mis on päeva jooksul läbitud," muigab Raud. "Nii et pange oma sammulugeja taskusse ja liikuge!"

Viiruse leviku tõttu ei saa praegu kindlalt veel öelda, millised autovaba päeva sündmused pühapäeval toimuvad. Siiski ettevõtmistega, mis värskes õhus toimuma pidid, võib juba arvestada.

"Praegu valmistutakse Transpordiametis selleks, et tekitame autovabal päeval ümber vanalinna ühe täiesti eraldi piiritletud rattaraja, kus on võimalik ka proffide ettenäitamisel väikseid treeningukatseid teha, peredega liikuda ning liiklusõpetust pakkuda," märkis Ain Valdmann.