Kas oleksid nõus linnas kiiruspiiranguga 30 km/h?

Liiklusjärelevalvekeskus arutleb madalama sõidukiiruse üle linnas. Ideaalne kiiruspiirang oleks selline, mida juhid tajuvad ka ilma vastavat piirangut kehtestava liiklusmärgita.

👉 Põnev teada: alates 11. maist kehtib Hispaanias enamikel linnatänavatel senise 50 km/h asemel kiirusepiirang 30 km/h. Kiirusepiirang kehtib 1+1 teedel. Kui ühes suunas läheb 2 või rohkem sõidurada, siis on lubatud suurim kiirus 50 km/h. Selle eesmärk on vähendada liiklussurmasid ja liikluses saadud vigastusi poole võrra.

👉 Meie põhjanaabritel kehtib pealinnas enamusel teedel kiirusepiirang 30 ja 40 km/h. Suurematel teedel 50 km/h. 2019 ei hukkunud Helsingis liikluses ühtegi jalakäijat. Euroopa pealinnadest suutis samaga vastata vaid Oslo.

👉 2020 võeti rohkem kui 130 riigi osalusel vastu Stockholmi deklaratsioon, mille kohaselt on eesmärgiks aastaks 2030 vähendada liiklussurmade arvu 50%. Suund on vähendada asulates kiirust ja sihiks on kehtestada kohtades, kus sõidukid ja jalakäijad kohtuvad, piirkiiruseks 30 km/h.

Kiiruse alandamisest Eesti asulates on ikka ja jälle juttu olnud. Tänava piirkiiruse määramisel võetakse arvesse mitmeid tegureid, sealhulgas liiklusõnnetuste statistikat, tänava parameetreid, liikluskorraldust, reaalset liikluskäitumist. Piirkiirused linnas otsustab kohalik omavalitsus, nende määramisel võetakse arvesse Transpordiameti analüüse ning PPA soovitusi. Nii on ühiselt otsustatud kiirust piirata näiteks koolide läheduses, Tallinnas on heaks näiteks ka Kassisaba kvartal.

Piirkiirus tuleb valida selliselt, et tagatud oleks kõigi liiklejate ohutus ning kooskõla liikluskeskkonnaga. Näiteks on Tallinnas õuelasid, aga ka 30 km/h piirkiirusega tänavalõike, kus peale liiklusmärgi ei ole rakendatud muid meetmeid kiiruse alandamiseks. Ning seetõttu ei ole toimunud ka kiiruste alanemist ega ohutuse kasvu.

Oluline on mõista, et kehtestatavat kiiruspiirangut peavad toetama muud meetmed, näiteks teekünnised ja tõstetud ristmikud. Vastasel korral muutub kiiruspiirangu ala massilise liikluskorra eiramise kohaks, kus ohutus ei parane.

Sõidukijuhi jaoks ei ole 30 km/h ja 50 km/h olulist vahet, kuid õnnetuses, kus üks pool on jalakäija, määrab iga lisatud km/h vigastuste raskusastme või otsustab lausa elu. Rahvusvaheline praktika kinnitab, et piirkiiruse langetamine on kõige kiirem ja odavam viis liiklusõnnetusi vähendada, kuid esmalt peab seda toetama ka linna- ja liikluskeskkond.

Seega seni, kuni liikluskeskkonda pole võimalik muuta nii turvaliseks, et sõiduk ja jalakäija ei puutuks kokku, jätkame teavitustööd sõidukijuhtide hoiakute ja käitumise muutmiseks ning liikluse rahustamist liiklusjärelevalve tegevustega.

Turvalist liiklemist!