Keskmise kiiruse mõõtmine on vaid uuring. Esialgu

Liiklusohutus on valdkond, mis puudutab meid kõiki. Subjektiivselt kujutab liiklusvigastus endast enamiku inimeste jaoks kauget ja madalat isiklikku ohtu, samas kui liiklusõnnetused on üks olulisemaid terviseriske. 

Transpordiameti alustab peagi keskmise kiiruse mõõtmise metoodilist uuringut, et leida parim viis liiklusohutuse parendamiseks ning turvalist liiklemist ohustavate saririkkujate liiklusest kõrvaldamiseks. Projekti ajal karistusi ei tehta ning isikuandmeid ei koguta, vaid analüüsitakse pseudonüümitud andmeid. Eesmärk on vähendada liikluses hukkunute arvu – ilma täiendavate liiklusohutust tõstvate meetmeteta pole võimalik surmasid ja raskeid vigastusi vähendada.

Kiiruse ületamine on üks peamistest liiklusohutuse valukohtadest olenemata tee liigist. Kiirus tapab, joove ilma kiiruseta liiklussurmasid ei põhjusta. Isegi väike kiiruse ületamine mõjutab oluliselt liiklusõnnetuste toimumise riski ja tagajärgede raskusastet. Kiiruse kasv 1 km/h võrra suurendab inimkannatanuga liiklusõnnetuse toimumise riski 3% võrra. Esimest korda käsitleti keskmise kiiruse kontrolli rakendamise võimalusi Eestis kümme aastat tagasi, kui viidi läbi „Keskmise kiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve uuring“. 

Liiklusohutuse olukord on halvenenud

Liiklusohutusprogrammi (LOP) 2016–2025 eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Aastate 2023–2025 keskmisena ei peaks liikluses hukkunute arv ületama 40 ja raskesti vigastatute arv 302 inimest aastas. Aastate 2020–2022 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest. Näeme, et 2023. aasta esimeses pooles on liiklusohutuse olukord varasemaga võrreldes halvenenud. 

Ilma täiendavate riskikeskkonna muutusteta ja liiklusohutusele olulist mõju avaldavate tegevuste rakendamiseta ei ole võimalik liikluses surmasid ja raskeid vigastusi vähendada. Täitmaks LOPis kavandatud eesmärke uuris Transpordiamet enam kui 170 erinevat liiklusohutuse suurendamiseks tehtud ettepanekut. Nendest valiti välja ligi 20, mis oleksid rakendatavad ja teostatavad selliselt, et suudaksid avaldada liiklusohutusele olulist mõju juba lähiaastatel. 

Tegevuse mõju järgi pingereas viiendale kohale tõusis teelõigu keskmise kiiruse automaatkontrolli rakendamine riigiteedel. Teiste riikide näitel on lõigu keskmise kiiruse mõõtmine vähendanud liikluses hukkunute arvu kuni 56%, asjakahjuga juhtumite arvu kuni 22% . Madalam kiirus kandub edasi ka väljaspoole mõõtmisala – väheneb saaste ja kütusekulu.

Eelmisel aastal läbiviidud küsitlusuuringu kohaselt ületatakse kõige sagedamini ja kõige enam kiirust linnadevahelistel põhiteedel(73%, sh 29% enam kui 5 km/h), seejärel kohalikel maanteedel (62%, sh 20% enam kui 5 km/h) ning kõige harvemini ja vähem linnades ja asulates (48%, s.h 9% enam kui 5 km/h). Transpordiameti kasutada on igapäevased kiirusandmed riigiteedel paiknevatest 85 püsiloenduspunktist üle Eesti. Neis punktides kogutakse andmeid sõidukiiruse kohta teedel, kus lubatud suurim kiirus on kogu aasta vältel mõlemas suunas muutumatult 90 km/h. Perioodil 01.01.2018–31.12.2022 mõõdeti 461,4 miljoni sõiduki kiirust. Ohutut sõidukiirust (60–90 km/h) kasutas 58% juhtidest. Lubatud sõidukiirust ületati 193,8 miljonil korral ehk 42% kõigist sõitudest. 

Transpordiamet analüüsis liiklusõnnetuste seost liiklusnõuete rikkumisega. Selgus, et perioodil 2014–2018 juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetustes oli ligi viis korda rohkem neid mootorsõidukijuhte, kes oli samal perioodil ka liiklusnõudeid rikkunud. Lisaks selgus, et liikluseeskirjade rikkujad põhjustasid ligi 20 korda sagedamini inimkannatanuga liiklusõnnetuse kui need mootorsõidukijuhid, kel puudusid liiklusrikkumised.

Katseprojekti eesmärgid

Katseprojekti eesmärgiks ei ole selgitada menetlemise ja karistamise võimalusi, vaid uute liiklusohutuse parendamise võimalust otsimine.

Hetkel on katseprojekti läbiviimine loa taotluse faasis. Liiklusohutuspoliitika kujundamiseks vajatakse teavet, kas teelõigu keskmise kiiruse ületamine on Eestis probleemiks ja kas kontroll lisab ohutust juba kasutusel olevate statsionaarsete kiirusekaamerate mõjule. Uuringu eesmärgid (mittetäielik loetelu):

• katsetada teelõigu keskmise sõidukiiruse mõõtmise võimalust;
• selgitada välja, kui suur on lõigu keskmise kiiruse ületajate osakaal kõigist tuvastatud juhtudest;
• millised on lõigu keskmised kiirused;
• kas ja kuidas mõjutab keskmise kiiruse ületamist mõõtelõigu pikkus, nädalapäev, liiklussagedus, ilmaolud;
• kas ja kui palju erineb lõigu keskmine kiirus hetkkiirusest (lõiku sisenemisel ja sealt väljumisel);
• kas alla ja üle 5,5 m sõidukite vahel ilmnevad keskmise kiiruse ületamise erisused;
• saada ülevaade süsteemi käivitamisega kaasnevatest andmemahtudest;
• kaardistada kasutamisega seotud protsessid, probleemid ja takistused;
• jälgida tegevuse aktsepteeritust ühiskonna poolt.

Keskmise kiiruse mõõtmise testlõigule sisenenud ja lõigult väljunud mootorsõiduki registreerimismärgi tähis fikseeritakse kiiruskaameraga  salvestisel ja infotehnoloogilise tarkvara abil toimub mootorsõiduki registreerimismärgi tähise automaatne tuvastamine ning selle masinloetavale kujule viimine. Masinloetavale kujule viidud registreerimismärgi tähis pseudonüümitakse ilma inimsekkumiseta. Depseudonüümimise võti ja loodud salvestised hävitatakse. 

Sõiduki registrimärgi tähist ei kasutata mootorsõiduki andmete tuvastamiseks ja sõiduki omaniku/vastutava kasutaja isikustamiseks. Katseprojekti käigus ei teostata ühtegi päringut registritesse, andmekogudesse ja infosüsteemidesse ning moodustatud salvestisi ei edastata ühtegi teise andmekogusse ja infosüsteemi. Ühtegi juhtumit ei edastata menetlemiseks isegi siis, kui tuvastatakse mootorsõiduki hetkkiiruse ületamine.

Katselõigud, esialgse kava kohaselt neli, varustatakse eelhoiatavate liikluskorraldusvahenditega ja antakse teada ka lõigu pikkus. Soovi korral on võimalik neid vältida. Liikleja ei pea muretsema – Andmekaitse Inspektsioon kontrollib projekti andmetöötluse lubatavust ja langetab otsus, kas kavandatud moel on selle teostus lubatav.