Keskmise kiiruse mõõtmise eksperiment sai läbi
jaak
22.10.2023
Transpordiamet annab teada, et kiiruskaamerad, mis osalesid keskmise kiiruse mõõtmise projektis, on seadistatud tagasi tavarežiimile ning mõõdavad taas sõidukite hetkelist kiirust.
Septembri teises pooles ja oktoobri alguses viis Transpordiamet läbi neljal maanteel keskmise kiiruse mõõtmise katseprojekti. Tegemist oli metoodilise uuringuga, kus sõiduki registrimärgi tähist ei kasutatud mootorsõiduki andmete tuvastamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja isikustamiseks. Katseprojekti käigus ei teostatud ühtegi päringut registritesse, andmekogudesse ja infosüsteemidesse ning moodustatud salvestisi ei edastata ühtegi teise andmekogusse ja infosüsteemi.
Projekt toimus Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Ääsmäe-Haapsalu maanteel, kus keskmist kiirust mõõdeti neljal lõigul, kokku 32 teekilomeetril. Mõõtmise eesmärk oli selgitada välja, kas keskmise kiiruse ületamine on Eestis probleemiks.
Uuringu läbiviimiseks kasutati olemasolevaid kiiruskaamerate mõõtekabiine ja nendesse paigaldatud mõõtesüsteeme. Tänaseks on lõpetanud keskmise kiiruse mõõtmise katseprojektiga seotud tegevused riigiteedel. Katselõike tähistanud liikluskorraldusvahendid on eemaldatud ja mõõtmiseks kasutatud 8 mõõtesüsteemi on taas seadistatud sõidukite hetkkiiruse mõõtmiseks ja töötavad tavapärases režiimis. Igapäevaselt on Transpordiameti kasutada 34 kiirusemõõtesüsteemi, mida roteeritakse 67 mõõtekabiini vahel.
Augustis tellis Transpordiamet uuringu „Sõiduki juhtimine“, kus küsiti vastajatelt nende suhtumist keskmise kiiruse mõõtmisesse maanteel liiklusohutuse suurendamise eesmärgil, kui mõõtesüsteem välistab info kogumise muul eesmärgil. Kõikidest vastajatest suhtus sellesse 65% positiivselt ja sõidukijuhtidest 61%.
Katseprojekti tulemustest antakse teada peale kokkuvõtte valmimist.
Related Posts
21.02.2026
Samal ajal kui elektriautode müüginumbrid joonistavad graafikutele masendavaid kukkumisi, kiirgavad nende värsked omanikud seletamatut õnne. J.D. Poweri viimane uuring paljastab paradoksi: tarbija rahulolu on roninud 2021. aasta tasemele, mil elektriautod tundusid veel eksootilise lubadusena, mitte poliitilise sunnina. See optimism võib aga olla petlik, sest see ei peegelda mitte masinate täiuslikkust,...
21.02.2026
Automaailmas valitseb kummaline kognitiivne dissonants. Samal ajal kui Euroopa tootjad uputavad kliente liigsetesse juhiabidesse, mis vähimagi eksimuse korral aktiivselt sekkuvad, tarnib Hiina gigant Chery arenevatele turgudele sõidukeid, mis ei vasta mingitele turvanõuetele. Hiljutine Global NCAP raport paljastas, et särav kroom ja suured ekraanid peidavad endas konstruktsioonilist saamatust, mis seab reisijate...
21.02.2026
Euroopa Komisjoni viimased raportid ja sõltumatute uurimisinstituutide (nagu ICCT ja Fraunhofer ISI) andmed paljastavad, et pistikhübriidid (PHEV) on muutunud lihtsalt legaliseeritud viisiks, kuidas hiilida mööda heitgaasinormidest, pakkumata kasutajale tegelikku säästu. Samal ajal kui pistikuga autod püüavad tähelepanu, tõestavad klassikalised täishübriidid (HEV) oma vaikset üleolekut reaalsetes tingimustes. Pistikhübriidide kütusekulu mõõdetakse WLTP-tsükli...
20.02.2026
Lätis arvas üks juht heaks pikali sõidetud liiklusmärgid lumehunniku alla matta – ju siis pole enam võimalik märkide olemasolugi tõestada, avariist rääkimata....
20.02.2026
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) värske statistika kohaselt tuvastati 2025. aastal 705 kindlustuskelmust, mida on 25% rohkem kui aasta varem. Kokku püüti ebaseaduslike nõuetega kindlustusandjatelt välja petta 2,7 miljonit eurot. Keskmine kelmusjuhtumi nõue oli 3800 eurot, kusjuures 72 juhtumi puhul ületas summa 10 000 euro piiri. Liiklusvaldkonna osakaalu kahanemine 2025. aasta...