Keskmise kiiruse mõõtmise eksperiment sai läbi
jaak
22.10.2023
Transpordiamet annab teada, et kiiruskaamerad, mis osalesid keskmise kiiruse mõõtmise projektis, on seadistatud tagasi tavarežiimile ning mõõdavad taas sõidukite hetkelist kiirust.
Septembri teises pooles ja oktoobri alguses viis Transpordiamet läbi neljal maanteel keskmise kiiruse mõõtmise katseprojekti. Tegemist oli metoodilise uuringuga, kus sõiduki registrimärgi tähist ei kasutatud mootorsõiduki andmete tuvastamiseks ja sõiduki omaniku või vastutava kasutaja isikustamiseks. Katseprojekti käigus ei teostatud ühtegi päringut registritesse, andmekogudesse ja infosüsteemidesse ning moodustatud salvestisi ei edastata ühtegi teise andmekogusse ja infosüsteemi.
Projekt toimus Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Ääsmäe-Haapsalu maanteel, kus keskmist kiirust mõõdeti neljal lõigul, kokku 32 teekilomeetril. Mõõtmise eesmärk oli selgitada välja, kas keskmise kiiruse ületamine on Eestis probleemiks.
Uuringu läbiviimiseks kasutati olemasolevaid kiiruskaamerate mõõtekabiine ja nendesse paigaldatud mõõtesüsteeme. Tänaseks on lõpetanud keskmise kiiruse mõõtmise katseprojektiga seotud tegevused riigiteedel. Katselõike tähistanud liikluskorraldusvahendid on eemaldatud ja mõõtmiseks kasutatud 8 mõõtesüsteemi on taas seadistatud sõidukite hetkkiiruse mõõtmiseks ja töötavad tavapärases režiimis. Igapäevaselt on Transpordiameti kasutada 34 kiirusemõõtesüsteemi, mida roteeritakse 67 mõõtekabiini vahel.
Augustis tellis Transpordiamet uuringu „Sõiduki juhtimine“, kus küsiti vastajatelt nende suhtumist keskmise kiiruse mõõtmisesse maanteel liiklusohutuse suurendamise eesmärgil, kui mõõtesüsteem välistab info kogumise muul eesmärgil. Kõikidest vastajatest suhtus sellesse 65% positiivselt ja sõidukijuhtidest 61%.
Katseprojekti tulemustest antakse teada peale kokkuvõtte valmimist.
Related Posts
12.03.2026
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
12.03.2026
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
12.03.2026
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
12.03.2026
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
12.03.2026
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...