Kindlustus võib keelduda hüvitisest, kui avarii tehakse suverehvidega ja talverehvid pole veel kohustuslikud

Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik alates 1. detsembrist. Ometi võivad teeolud ohtlikuks muutuda juba enne seda. Mis saab siis, kui autojuht satub libeduse või ootamatu lumesaju tõttu avariisse, kuid talverehvid sõidukil veel puuduvad? Kes kannab kahjud?

ERGO sõidukikindlustuse portfelli juhi Kaido Naaritsa sõnul juhtub talvisel perioodil suurem osa rasketest liiklusõnnetustest just keeruliste teeolude tõttu. Lumesadu, jäide, must jää või ka teele langenud puulehed on liikluses potentsiaalsed ohuallikad. Pärast pehmet sügist muudavad "ootamatult" tekkinud külmakraadid ja halvenenud teeolud olukorra eriti ohtlikuks, sest sageli puuduvad sõidukitel esimeste külmade saabudes talverehvid.

"Autojuht peab enne sõitma asumist hindama kõikvõimalikke, sealhulgas ilmast tulenevaid ohte. Ta peab veenduma ja tegema kõik selleks, et autosõit oleks turvaline nii endale kui teistele liikluses osalejatele. Kui suverehvide ja libeduse koosmõjul on autojuht sattunud õnnetusse, siis võib kindlustusseltsil tekkida õigus kaskokindlustuse puhul hüvitist vähendada või keelduda hüvitisest," selgitas Naarits.

Ka talverehvidega sõites tuleb libedaga olla äärmiselt ettevaatlik.

Kuigi talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist, tasub arvestada, et ilmade jahenedes suverehvide haardeomadused teega halvenevad ning kõvemaks ja kalgimaks muutunud rehvisegu ei hoia enam autot nii kindlalt teel. Rusikareegliks on, et rehvivahetus tasuks plaani võtta siis, kui päevane õhutemperatuur jääb stabiilselt alla 7 kraadi. Viimase minutini rehvivahetusega oodata ei ole mõistlik. Nii säästame kaasliiklejaid, kaasreisijaid aga ka rehvivahetuse töötajaid, kes detsembri lähenedes ülipikki tööpäevi teevad.