Kõik võinuks minna teisiti ja rooliratta asemel olnuks meil see

Autonduse ajalugu mäletab mitmeid kasulikke ja vähem kasulikke leiutisi – inimese laisk loomus on alati üritanud midagi kergemaks ja loogilisemaks muuta. Kui praegu räägitakse rooliratta asendamisest joystickiga, siis rooli kui sellise asendamises pole selles midagi uut.

Rooliratta ümmargune vorm on muidugi turvalisuse poolelt parim lahendus, kuigi esimestel autodel kasutati väga mitmesugusid kangidega süsteeme. Esimene enam-vähem ümmargune rooliratas ilmus 1984. aastal Panhardil, kuhu see oli laenatud ühelt jahilt. Ilmus selleks, et jääda.

Eelmise sajandi kuuekümnendatel üritas Ford ajalugu muuta ning pakkus välja kahe pulga otsa paigutatud viietollised rõngad. Lahendus sai nimeks Wrist-Twist. Idee autoriks oli varem raketiehituses töötanud insener Robert J. Rumpf, kelle arvates lahendanuks uus taies kohe mitu suurt probleemi: autosse istumine ja väljumine muutunuks kergemaks, autosse tekkinuks palju ruumi juurde ning ka parkimine toimunuks kergemini – ajal, mil roolivõimu veel palju ei tuntud, oli parkimine paras füüsiline harjutus.

Katseloomaks sai Mercury kabriolett Park Lane. Süsteemi katsetanud ajakirja Popular Mechanics peatoimetaja võrdles 1965. aasta aprilli numbris Wrist-Twisti lennuga kosmosesse – see kõik oli nii uus ja harjumatu. Uus juhtimissüsteem reageeris kiiresti ja sujuvalt nii madalatel, kui suurtel kiirustel ning artikli lõpus tunnistas, et tavaline rool tema autos tundub nüüd suure ja mõttetuna. Kuid siis saabus vaikus.

Wrist-Twistist räägiti veelkord 1968. aastal, kui politseinikud seda testisid ja tunnistasid, et suutsid oma koolitusraja uue juhtimissüsteemiga kiiremini läbida, kui tavalise roolirattaga autoga. Kuid selleks ajaks tunnistati juba ka Fordis, et selle lahenduse seeriasse juurutamiseks on lootust üsna vähe.

Ebaedu põhjusi võis olla mitu: esiteks kindlasti selle keerulisus ja kõrgem hind võrreldes tavalise roolirattaga. Raha paneb ju alati kõik paika. Võimalik, et kardeti ka selle turvalisuse pärast.

Wrist-Twist polnud siiski täiesti kasutu projekt. Seda võib nimetada ka elektrilise roolivõimendi esiisaks – kartes roolivõimu kadumist mootori seiskumise korral, varustati pump eraldi elektrimootoriga.

Aga ümmargust rooliratast hoiame ilmselt kuni isesõitvate autode ilmumiseni välja. Võimalik, et veel viimasel hetkel antakse sõnaõigus joystickile. Võimalik, et ei anta sedagi.