Konteinervedu õhu kaudu - Fairchild C-120 Packplane

Teise maailmasõja lõppedes hakkas tsiviillennundus tormiliselt arenema. Lisaks suurtele reisilennukitele tekkis vajadus ka transpordilennukite järele. Üks huvitavamaid ideid selles vallas oli USA ettevõttel Fairchild, mis pakkus välja projekti C-120 Packplane – konteinereid vedava lennuki. Ideel oli jumet, sest see löönuks mitu kärbest ühe hoobiga: kaup oleks juba eelnevalt pakitud ning selle kinnitamine lennuki külge võtnuks minimaalselt aega ning tühja lennu kütusekulu olnuks oluliselt väiksem.

Uus lennuk ehitati mudeli С-119В Flying Boxcar põhjal. Sellelt lõigati maha kõik üleliigne piloodikabiinist ning valmistati ette sobiv konteiner. Ühtlasi tuli paigaldada täiendavad telikud ning need pikemaks teha. Nendega kaasnes palju mässamist ning tegelikult lõpuni sobilikku lahendust ei leitudki. Muudeti ka tiiva konstruktsiooni, et tavaline 40-jalane merekonteiner lennuki kõhu alla ilusasti ära mahuks ning selle paigaldamine ja eemaldamine ohutu oleks.

Konteinerid ise olid mitmeotstarbelised ning lisaks kaubale olid sõjaväelased huvitatud ka inimeste veoks kohaldatud konteineritest, kuhu mahtunuks 65 langevarjurit.

Katsetanud läbi mitmeid aerodünaamilisi variante, leiti lõpuks sobiv – kooniliste otstega. See vähendas kütusekulu ning nägi lennuki küljes ka esteetilisem välja. Hädakorral oleks lennuk aga tulnud toime ka täiesti ilma voolunditeta konteineriga. Maksimaalseks koormaks lubati kuni 9 tonni ning seda oleks suudetud vedada kuni 3700 kilomeetri kaugusele kiirusega 342 km/h. Maksimaalne kiirus ulatus 476 km/h.

Fairchild C-120 Packplane sai tegelikult päris palju lennuaega, kuid seda peamiselt näitustel ja kliendiüritustel. Projektist valmis vaid üksainus eksemplar ning seeriatootmiseks paraku ei läinudki. Väidetavalt leiti selle konstruktsioonis mitmeid olulisi puudusi.

Idee iseenesest ei surnud: analoogses stiilis kaubavedu toimetavad helikopterid Sikorsky CH-54 Tarhe kja Mi-10.