Konteinervedu õhu kaudu - Fairchild C-120 Packplane
batasoy
04.04.2020
Teise maailmasõja lõppedes hakkas tsiviillennundus tormiliselt arenema. Lisaks suurtele reisilennukitele tekkis vajadus ka transpordilennukite järele. Üks huvitavamaid ideid selles vallas oli USA ettevõttel Fairchild, mis pakkus välja projekti C-120 Packplane – konteinereid vedava lennuki. Ideel oli jumet, sest see löönuks mitu kärbest ühe hoobiga: kaup oleks juba eelnevalt pakitud ning selle kinnitamine lennuki külge võtnuks minimaalselt aega ning tühja lennu kütusekulu olnuks oluliselt väiksem.
Uus lennuk ehitati mudeli С-119В Flying Boxcar põhjal. Sellelt lõigati maha kõik üleliigne piloodikabiinist ning valmistati ette sobiv konteiner. Ühtlasi tuli paigaldada täiendavad telikud ning need pikemaks teha. Nendega kaasnes palju mässamist ning tegelikult lõpuni sobilikku lahendust ei leitudki. Muudeti ka tiiva konstruktsiooni, et tavaline 40-jalane merekonteiner lennuki kõhu alla ilusasti ära mahuks ning selle paigaldamine ja eemaldamine ohutu oleks.
Konteinerid ise olid mitmeotstarbelised ning lisaks kaubale olid sõjaväelased huvitatud ka inimeste veoks kohaldatud konteineritest, kuhu mahtunuks 65 langevarjurit.
Katsetanud läbi mitmeid aerodünaamilisi variante, leiti lõpuks sobiv – kooniliste otstega. See vähendas kütusekulu ning nägi lennuki küljes ka esteetilisem välja. Hädakorral oleks lennuk aga tulnud toime ka täiesti ilma voolunditeta konteineriga. Maksimaalseks koormaks lubati kuni 9 tonni ning seda oleks suudetud vedada kuni 3700 kilomeetri kaugusele kiirusega 342 km/h. Maksimaalne kiirus ulatus 476 km/h.
Fairchild C-120 Packplane sai tegelikult päris palju lennuaega, kuid seda peamiselt näitustel ja kliendiüritustel. Projektist valmis vaid üksainus eksemplar ning seeriatootmiseks paraku ei läinudki. Väidetavalt leiti selle konstruktsioonis mitmeid olulisi puudusi.
Idee iseenesest ei surnud: analoogses stiilis kaubavedu toimetavad helikopterid Sikorsky CH-54 Tarhe kja Mi-10.
Kui varem tähendas uue mudeli esitlus seda, et higiste peopesadega insener seletas kuskil garaažis nukkvõlli kraade või jaapanlasest projekti juht seletas midagi ainult talle arusaadavas inglise keeles, siis 2026. aastal pakitakse suunamudijad hüpnoterapeudi diivanile ja kästakse neil ette kujutada, et nad istuvad elajas. CUPRA, see Volkswageni grupi teismeline mässaja, kes...
Ajalugu tunneb mitmeid ego-projekte, kuid vähesed on sündinud nii puhtast trotsist kui INEOS Grenadier. Kui Jaguar Land Rover otsustas 2016. aastal vana kooli Defenderi pensionile saata, ei näinud Briti kemikaalihiid Sir Jim Ratcliffe selles mitte ajastu lõppu, vaid isiklikku solvangut. Olles saanud korvi katselt osta Defenderi tootmisõigused, otsustas miljardär, et...
Autosport on visuaalne vaatemäng, kus sekundi murdosa vältel sündiv kaader maksab sageli rohkem kui su auto esitiib. Ferrari UK kuulutas välja jahi uutele talentidele, kutsudes professionaalseid fotograafe Silverstone’i asfaldile rinda pistma. Kuid ärgem laskem end eksitada punasest värvist ja Itaalia elegantsist: tegemist on karmi ellujäämiskursusega, kui fookus on paigast nihkunud,...
Kujutage ette masinat, mis suudab kopterina tõusta teie koduaiast, kuid minut hiljem kihutada pilvepiiril reaktiivhävitaja kiirusega. See polegi aga järjekordne Hollywoodi ulmefilm, vaid Bell Textroni inseneride töölaual kuju võttev reaalsus. Hiljuti läbis see ambitsioonikas projekt nimega X-76 (tuntud ka kui DARPA SPRINT programm) kriitilise verstaposti: projekteerimisdokumentatsiooni kontrolli. See tähendab, et...
Pooljuhtide areenile sünnib uus kiskja. Kui seni oleme harjunud, et arvuti või nutiseadme süda on kui hajutatud bürokraatlik aparaat, kus info liigub eri üksuste vahel, siis värskeim 8-nanomeetrine protsessor keerab selle loogika pea peale. See uus imelaps koondab üheleainsale kristallile (SoC – System on a Chip) neli peamist sammast: protsessori...