Koolibusside turvalisus on ka vanemate ja omavalitsuse vastutus?

Kooliaasta algus ei too kaasa üksnes värsket õpihimu ja uusi koolitarbeid, vaid ka teravdatud pilgud koolibussidele. Transpordiamet hoiatab: kui paljud lapsed alustavad oma päeva bussis, peab see sõit olema sama turvaline kui koolipink ise. Paraku näitasid mullused kontrollid, et reaalsus on märksa murettekitavam: puudusi leidub pea igal sammul, alates siltidest ja sõiduplaanidest kuni ülevaatuse ja juhilubadeni.

Kui esimene koolikell septembri alguses taas heliseb, alustavad kümned tuhanded lapsed oma hommikut bussisõiduga. Õpilasliinid on paljude perede jaoks vältimatu osa igapäevarutiinist, kuid sageli unustatakse, et just see teekond kätkeb endas suuremaid riske kui klassiruumi astumine. Transpordiamet rõhutab: laste turvaline koolitee on ühine vastutus: vedajad, koolid, omavalitsused ja lapsevanemad peavad kõik andma oma panuse.

Möödunud õppeaastal kontrollis Transpordiamet koolibusse pea sadakonnal korral. Tulemused ei olnud kiita: 97 kontrollist vaid neli bussi läbisid ülevaatuse ilma ühegi märketa. Ülejäänud puhul tuli leida puudusi, ja tihtipeale rohkem kui üks.

Sagedaseimad rikkumised olid küll vormilised, nagu puuduvad liininumbrid, ebatäpsed sõiduplaanid või vedaja nime märkimata jätmine, kuid ka need pole tühised. Kui lapsevanem ei saa kindel olla, kas buss sõidab vastavalt graafikule või kes teenust osutab, on usaldus juba esimese hooga kõikuma löönud.

Veelgi murettekitavamad olid juhtumid, kus buss sõitis üldse ilma ülevaatuseta või vedaja tegutses tegevusloata. Samuti ilmnes, et mõnel juhil puudus lepinguline suhe tööandjaga, kuuel juhil puudus pädevustunnistus ning ühelgi juhil ei olnud isegi vastava kategooria juhiluba. Kui siia lisada veel rikkumised töö- ja puhkeaja arvestuses, on pilt üsna kõnekas.

Puudusi leiti ka laste endi turvalisust puudutavates detailides: 30 bussil puudus laste rühma märk, 46 korral ei kasutatud ohutulesid laste peale- ja mahaminekuks. Need näiliselt väikesed eksimused võivad ohtlikus olukorras osutuda saatuslikuks.

Transpordiamet ei piirdunud vaid karistamisega. Pärast iga kontrolli jagati vedajatele ja koolidele juhiseid, et muuta hanked läbipaistvamaks ja nõuded selgemaks. Kõige raskemad rikkumised anti edasi Politsei- ja Piirivalveametile, kuid üldine fookus on pigem ennetusel. Järelevalve ei ole karistusriist, vaid meeldetuletus, et iga bussisõit on tegelikult usaldusleping täiskasvanute ja laste vahel.

Selleks õppeaastaks on Transpordiamet lubanud jätkata kontrollidega seal, kus neid veel tehtud pole, ja pöörata erilist tähelepanu piirkondadele, kus probleemid olid kõige teravamad. Liiklusohutus ei ole ainult riigi või ametnike mure – see on ühine pingutus, kus iga detail loeb.

Kui buss sõidab õigel ajal, juhil on vajalikud load, sõiduk on tehniliselt korras ning iga laps saab peale ja maha turvaliselt, siis saab öelda, et koolitee on tõesti turvaline. Seni tuleb aga tunnistada, et see eksam on Eesti koolibussidel veel sooritamisel.