Kui rahast üksi ei piisa, peab appi tulema fantaasia

Bentley eritellimuste osakond Mulliner sai maha järjekordse suursaavutusega, veeretades garaažist välja neljanda Batur Convertible’i. See pole aga lihtsalt üks järjekordne luksusauto neile, kes ei oska oma varandusega muud peale hakata, vaid konkreetse kliendi, Sonia Breslow’ isiklik ambitsiooniprojekt. Breslow, kelle kollektsiooni kuuluvad juba mitmed Bentley uustoodanguna valminud klassikud, otsustas seekord, et tehase pakutav värvigamma ja materjalivalik on tema jaoks ilmselgelt liiga piiratud.

Tulemuseks on sõiduk, mis demonstreerib ilmekalt, kuhu maani võib jõuda, kui klient omab piisavalt aega ja kangekaelsust igasse pisiasja süveneda. Auto kere ehib esimene kolmetooniline värvilahendus, kus on kasutatud tellija nime kandvaid siniseid varjundeid, Breslow Blue ja Midnight Breslow Blue. Et vaatepilt piisavalt peenelt mõjuks, lisati kapotile käsitsi maalitud kuuemillimeetrine hõbedane joon, mis pidi rõhutama auto lõputuna näivat esiosa. Esmakordselt Bentley ajaloos sobitati isegi katusekanga toon täpselt kerevärviga, et vältida igasugust visuaalset dissonantsi, mis võiks tavasureliku silma riivata.

Kuid tõeline ekstravagantsus algas seal, kus värv pinda ei kata. Kui Breslow uksed avab, tervitab teda asfaldile projitseeritud isiklik autogramm, mille tekitamiseks rakendati enam kui neljasaja tuhande mikroskoopilise peegli abi. Salongis endas aga debüteeris Bentley esimene 3D-prinditud plaatina. Seda väärismetalli ei raisatud muidugi suurte pindade peale, vaid sellest vormiti peenelt rooliratta keskpunkti tähis ja ventilatsiooniavade nupud, lisades niigi eksklusiivsele atmosfäärile viimase annuse ülihoolikat luksust.

Kogu selle naha, Alcantara ja plaatina kihi all peitub siiski veel Bentley ikooniline W12-mootor, mis oma 740 hobujõuga tuletab meelde, et tegu on siiski autoga, mitte lihtsalt kalli sisekujunduselemendiga. Breslow ise nimetas sõidukit oma igaveseks autoks, mis tõenäoliselt tähendab, et järelturule seda unikaalset eksemplari niipea oodata ei ole. See projekt kinnitab veelkord, et Mullineri jaoks ei ole piire, on vaid kliendi soovid ja nende teostamiseks vajalikud astronoomilised summad, mis muudavad auto pigem liikuvaks galeriieksponaadiks kui praktiliseks liikuriks.