Kulunud rehvidega auto omanikku ei kaitse kindlustus ega säästa politsei
Novembris ja detsembris, mil tuleb sõita pimedas, vihmas ja lörtsisajus, toimub hulgaliselt liiklusõnnetusi. Põhjusi selleks on erinevaid – alates helkurita jalakäijatest lõpetades puudulikult valgustatud või hooldatud teedega. Samas paljusid neist avariidest annaks vältida kui kontrollida regulaarselt auto tehnilist seisukorda- näiteks reguleerida laternaid, vahetada kojamehi või leida oma autole õiged rehvid.
Just nendel kuudel ja tingimustes on eelpool mainitud elemendid kriitilise tähtsusega. Hoolimata sellest ei pööra paljud juhid sellele tähelepanu. Baltikumis on reguleerimata laternad üks peamisi põhjuseid, miks autod tehnoülevaatusel põruvad, samuti ka kasutuskõlbmatud rehvid.
Liiga kulunud või hooajale mittesobivad rehvid on üks peamisi avariide põhjusi mitte ainult Balti riikides vaid ka mujal Euroopas. "Soovitame hakata talverehvidega sõitma juba oktoobris, et novembrikuu hommikutel esinevad külmakraadid ei põhjustaks ebameelduvaid üllatusi. Nähes akna taga paistvat päikest, kaotavad juhid tihtipeale valvsuse ja unustavad, et õhutemperatuur võib novembris olla ka nulli lähedal ning teekate väga libe," väidab "Goodyear" rehvide maaletooja Risto Kivisikk.
Kulunud rehviga kindlustus ei kehti
Lätis ja Eestis on talverehvide kasutamise nõuded üsna lõdvad – nendega peavad autod sõitma vaid kolm talvekuud, alates 1. detsembrist kuni 28. veebruarini, kuid paljud juhid sõidavad talverehvidega vähemalt mõned nädalad kauem. Leedus on kohustuslik periood pikem ning kestab alates 10. novembrist kuni 31. märtsini.
Häid ilmastikutingimusi nähes unustavad Eesti autojuhid mõnikord õigeaegse rehvivahetuse või püüavad sellega justkui talverehve säästa, kuid see on suur risk. Nimelt põhjustavad nad sellega ohtu endale ja teistele liikluses osalejatele, lisaks võib sellega kaasneda trahv politseilt või tehnoülevaatuse kehtivuse lõpp. Liiklusõnnetuse põhjustamise korral nõuaks kindlustusfirma tõenäoliselt kahju välja süüdlaselt, kuna hooajale mittevastavate rehvidega varustatud autot peetakse tehniliselt mittekorras olevaks, mida seetõttu ei tohiks üldse kasutada.
"Selle kõrval on ähvardav rahatrahv politseilt üsna tühine. Kehtetu kindlustus võib märkimisväärselt kergendada kukrut, kuid ka see ei ole peamine põhjus – olulisim põhjus auto varustamiseks kvaliteetsete ja aastaajale vastavate rehvidega on teie enda pere ja teiste liikluses osalejate ohutus. Rehvid on ainuke kokkupuutepunkt auto ja maapinna vahel ning paljude liiklusõnnetuste põhjuseks on just aastaajale mittevastavad rehvid," väidab BMW juhtimisakadeemia juht Darius Jonušis.
Samuti peaksid autojuhid teadma, et talverehvide rehvimustri sügavus Lätis peab olema vähemalt 4 mm, Leedus ja Eestis 3 mm. Seda on kasulik teada nendel juhtidel, kes reisivad Balti riikide vahel. Samal teljel olevad rehvid peavad olema samade mõõtudega, sama koormusindeksi ja rehvimustriga ning kulumistase võib erineda minimaalselt. Kui velgedele monteeritakse kasutatud rehvid, soovitavad spetsialistid paigutada vähem kulunud rehvid tagateljele, sest tagatelje libisemist on raskem kontrollida kui esitelje libisemist.
Ühendkuningriigis koheldakse karmimalt
Kontrollist rääkides on autorehvide nõutava seisukorra tagamise hea näide Ühendkuningriigid. Nimelt märkasid ühe Euroopa suurima autoturu spetsialistid, et paljud autojuhid sõidavad liiga kulunud rehvidega – näiteks enam kui 2 miljonit autot ei läbinud kohustuslikku tehnoülevaatust just sellel põhjusel.
Briti Transpordiministeeriumi andmetel on riigis igal aastal mitmesaja avarii põhjuseks tunnistatud liiga kulunud, ebaõige õhurõhu või vigastustega rehvid. Neid õnnetusi võiks vältida, kui autojuhid pööraksid oma autodele rohkem tähelepanu.
Kuid spetsialistid loodavad, et karmid trahvid ja kontroll võimaldavad avariide arvu vähendada ning kutsuvad britte üles oma autosid hooldama vastutustundega. Praegu ähvardab autojuhti, kelle auto üks rehv on liiga kulunud (rehvimustri sügavus alla 1,6 mm) priske trahv kuni 2500 naela ulatuses. Kui auto kõigi nelja rehvi kulumine ületab lubatud piiri, võib trahv ulatuda ka 10 tuhande naelani.
Eestis on trahvimäärad oluliselt madalamad ning Liiklusseadusest tulenevalt võib nõuetele mittevastavate rehvidega sõiduki omanikku karistada kuni 20 trahviühiku, ehk 80 euro ulatuses. Kui aga juht tekitab kulunud rehvidega näiteks liiklusohtliku olukorra, võib politsei teda karistada juba kuni 400 eurose rahatrahvi ning juhtimisõiguse äravõtmisega kuni pooleks aastaks.
Sellised trahvid olid kehtestatud hiljuti ja statistiline analüüs ei peegelda veel nende meetmete mõju liiklusohutusele. Siiski väidavad Suurbritannia Transpordiministeeriumi spetsialistid, et autorehvide seisukorra karmim kontrollimine koos suuremate trahvidega peaksid andma juba kiiresti positiivseid tulemusi.