Kümne aastaga on teeremondis tehtud hiigelhüpe

Tee-ehitajad tähistavad hooaja lõppu. Üks suurematest tänavustest tee-ehitustest oli Merivälja suunaline ühistranspordirada Pirita teel, et inimesi ummikus autodest kiiremini liikuvatesse bussidesse meelitada.

"Vaatan kogu aeg, et bussid on pooltühjad ja samal ajal sõidab autodes enamjaolt vaid üks inimene," ütles linlane Riina, kes Pirita tee ääres õhtust jalutuskäiku teeb. Praegusel viiruse leviku ajal on see ehk isegi hea, kuid tavaolukorra taastudes on Pirita tee autodest ilmselgelt liiga umbes. Riina arvates võiksid eriti just lapsed koos vanematega või üksi rohkem bussiga sõita, selmet vedada neid igale poole, nii trenni kui kooli, autoga.

Asfalditehased jäävad puhkama

Uus ühistranspordi sõidurada pikkusega 2,1 km algab kunagise TV1 hoone (Pirita tee 12) juurest ning kulgeb linnast väljuval suunal Kose teeni. Mugavamaks ja kiiremaks muudab see liikumise kõigile. "Loomulikult tuleb ennekõike soodustada kergliiklust ja ühistransporti," lausus Pirita tee äärses parklas kahe lapse isa Lars, kes väikeste laste ja külma ilma pärast seekord küll autoga välja oli tulnud. "Siin Pirital on kombinatsioon eriti õnnestunud – kõrval on kohe ka kergliiklustee," viitas ta Vana-Pirita teele.

Südalinna poolt saab nüüd bussiga Piritale hõlpsamalt ja väiksem on ka bussijuhtide närvikulu. Kui vaid inimesed harjumusi muudaksid! Liiklus-uuringutest tuleb välja, et Pirita on kõige autostunum linnaosa, 69% siinsetest elanikest eelistab igapäevasõitudeks autot. Seetõttu on mõistetav, miks linn ühe lõppeva aasta olulisema tee-ehitusena just Pirita tee ühistranspordiraja ette võttis.

See on aga vaid üks tänavu linnas valminud suuremast tee-ehitusest: kokku on aastaga uuendatud või remonditud muljetavaldav kogus ehk 450 000 m2 või 45 hektarit teepinda. Nüüdseks on suured asfalteerimistööd lõppenud kuni kevadeni, mil temperatuur tõuseb taas üle viie kraadi. Niinimetatud talveasfaldiga lapitakse edasi veel vaid auke.

Lisaks Pirita tee ühistranspordirajale nimetada suurematest remontidest Tähetorni tänava, Viljandi mnt ning Koidu ja Tedre tänava rekonstrueerimist. Näiteks Tähetorni tänaval saavad lapsevanemad nüüd rahuliku südamega saata lapsi kooli ilma, et peaksid kartmata ohtlikku teelõiku. Varem puudusid seal kõnniteed. Jalgrattateedest on aga olulisim esimese etapi valimine pikemast rajast, mis ühendab Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga.

Tallinna Teede AS-i juhatuse esimehe Jüri Lälli sõnul mõjutas lõppeval aastal koroonaviirushaigus tugevasti ka tee-ehitajaid. "Me ei teadnud ju keegi, kui kaua haiguspuhang kevadel kestab, sel perioodil seisid investeeringud teedesse kinni ja kõik tellijad vaatasid oma rahakotti," rääkis ta. "Raskusi oli materjali tarnetega: bituumenit meil ju ei toodeta."

"Spetsialiste meil Eestis ju välja ei koolitata ja teetöö tehnika juhtidest on puudus," nentis Läll. "Meiesugused ettevõtjad maksavad tehnikajuhtide koolituse kinni omaenda masinate kaudu. See oleks nagu nii, et kalli veoauto rooli lastakse juht, kes hakkab seal alles sõitu õppima. Aga pole parata! Kui lõhutakse kogenematusest töömasin ära – parandame siis jälle! Ja nii see käib."

Läll kui kogenud tee-ehitaja tajub erinevalt tavalinlasest, kes peab järjest siledamat asfalti üha loomulikumaks, kui suure hüppe on linn kasvõi viimase aastakümnega tee-ehituses ja -remondis teinud.

"Praegu peetakse halvaks juba täiesti keskmises korras teekatet, mis aastaid tagasi oleks loetud heaks," tõi ta näite kümne aasta taguse aja kohta. "Tallinn on olnud hea peremees ja langetanud tee-ehituses õigeid otsuseid. Löökauke pole, rööpaid pole, hambulisi teeservi samuti. Mis võib muidugi linlastes küsimusi tekitada: miks vahel täiesti korralik teekate üles võetakse? Aga seal all on paljudele peremeestele kuuluvad kommunikatsioonid. Ja kuigi neid sageli vahetatakse koos tänava rekonstrueerimisega, ei saa linn ühtegi ettevõtet seda tegema kohustada, kui sealt väidetakse, et kaablite või torude kasutusaeg pole veel täis. Ja nii võetaksegi vahel täiesti korralik kate üles, kui hiljem ikkagi on tarvis pärast tänava remonti torusid või kaableid vahetada."

Lälli sõnul muutub Tallinna asfalt ühtlasi järjest vastupidavamaks, vaatamata sellele, et naelrehvid seda talviti aplalt õgivad. Seda näitab kasvõi Ülemiste liiklussõlm, mis nüüdseks käigus olnud üle seitsme aasta, aga ei vaja veel katte vahetamist.

Lõppev aasta oli linnas tee-ehituse mõttes mõnevõrra justkui pausi koht: ei olnud käsil ühtegi nii suurt objekti nagu näiteks mullu valminud Reidi tee. Kuid lisaks ehitamise aastatele on tarvis ka remontimise aastaid. Näiteks on endiselt väga suur linna ristmike koormus. Korda tehti Tammsaare tee ja Sõpruse pst, Tammsaare tee ja Nõmme tee, Ehitajate tee ja Kadaka tee ja veel paljud teised ristmikud. Lisaks parandati hooldusremonti tehes hulgaliselt tänavaauke, vajunud kaevusid, katkiseid äärekive, vajunud tee- ja kõnniteekatteid ning roopaid, likvideeriti ka sadevee kogunemise kohti jpm.