Kus ja kuidas sõita liiklusreeglite järgi jalg- või tõukerattaga?

Tärkav kevad toob taas tänavatele jalg- ja tõukerattad, ent piisab ühe liiklusreegli unustamisest ja kevad võib olla rikutud. Õnnetuste vältimiseks on allpool välja toodud peamised reeglid, mis võivad kergliikluses segadust valmistada.

Kaherattalisega liigeldes jaguneb sõitja tähelepanu nii kõnni-, sõidu- ja kergliiklusteede, aga ka inimeste ja autode vahel. Kevade saabudes kasvab paratamatult ka jalgratta ja tõukeratastega seotud kindlustusjuhtumite arv. Kuigi autojuhile võivad süü korral säärased õnnetused kalliks maksma minna, on füüsiliselt suuremaks kannatajaks alati autoga kokku põrganud kergliikleja.

“Kui jalgratturid on liiklusseadusega pikemalt tuttavad, siis tõukerataste puhul uuendati seadust alles möödunud aastal. Pikk talveperiood on selja taga, mistõttu pole paratamatult muudatused veel kõikide inimeste harjumuspärase liiklemise osaks saanud. Ka autojuhid vajavad kevadel harjumist kergliiklejatega, mistõttu tuleb jalg- ja tõukeratta juhtidel kui ka autojuhtidel varakevadel olla eriti tähelepanelik,” lausus Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk.

Tasub teada, et jalgratas on liiklusseaduse mõistes sõiduk, seega on jalgrattur liikluses juht ning talle kehtivad juhi liiklusreeglid. Nii ei või näiteks jalgrattur sõiduteel liikumise ajal kasutada käes nutitelefoni või eeldada võrdseid õigusi jalakäijaga ülekäiguraja ületamisel.

Jalgrattur võib sõita sõiduteel paremas ääres, jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel. Erandjuhul on jalgrattur lubatud sõitma kõnniteele, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.

Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelpool nimetatud teed puuduvad.

Sarnaselt jalgratturiga pole kergliikurijuhil ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu sõiduteed ületades teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Erandiks on olukord, kus kergliikurijuht ületab sõidutee ülekäigurajal või ülekäigukohal, millele sõidukijuht pöörab.

Meelespea jalgratturile:

Jalgrattur võib sõita sõiduteel paremas ääres, jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel.

Kõnniteel võib sõita kuni 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Kõnniteel võivad sõita ka kõik teised, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.

Kui rattur liigub autoteel, on ta tema sõiduki juht ja seega võrdväärne liikleja autoga.

Autojuhid sõitvale jalgratturile teed andma ei pea, sõidutee tuleb ületada jalakäija kiirusega. Ületades ülekäigurada ratta seljas, tuleb enne sõiduteele sõitmist hoog maha võtta ja veenduda tegevuse ohutuses.

Jalgrattaga sõites peab alla 16-aastane juht kandma jalgratturikiivrit. Kiiver on soovituslik ka täiskasvanud jalgratturitele.

Jalgratturil on keelatud juhtimise ajal tegeleda kõrvaliste tegevustega, mis võivad segada juhtimist (näiteks kasutada nutitelefoni).

Meelespea tõukerattaga liiklejale:

Kergliikuriga tohib sõita õuealal, jalgrattarajal, jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel. Sõidutee paremas ääres võib sõita ainult siis, kui eelpool nimetatud teed puuduvad.

Kergliikurijuhil pole ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu sõiduteed ületades teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust. Erandiks on olukord, kus kergliikurijuht ületab sõidutee ülekäigurajal või ülekäigukohal, millele sõidukijuht pöörab.

Ühe kergliikuriga tohib sõita üks inimene korraga.

Kergliikuriga sõites peab alla 16-aastane juht kandma jalgratturikiivrit. Soovituslik on kanda jalgratturikiivrit ka täiskasvanud kergliikuri juhtidel.

Kergliikuri maksimaalne lubatud sõidukiirus on kuni 25 km/h.

Asulas tohib kergliikurit peatada ja parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale kõnniteel vabaks vähemalt 1,5-meetrise käiguriba.

Allikas: www.liikluskasvatus.ee