Lada Niva Sport müük vabalanguses: niššimudel tähendab pigem eksitavat hinnasilti kui strateegiat

Lada Niva Sporti tabanud müügikrahh pole üllatus neile, kes teavad, kui õhuke on selle mudeli tegelik lisaväärtus võrreldes tavapärase Niva Legendiga. Meedia raportid õliloikudest ja roostes detailidest olid lihtsalt viimane nael kirstu, kuhu AutoVAZ ise juba ammu kruvid keeras.

Kui Venemaal räägitakse sportlikust Nivast, siis peab lugeja juba eos küsima: sportlik mille suhtes? Konstruktsioon on sisuliselt sama, mis 1970ndatest pärit Legendil, ainult et hinnale keevitati otsa peaaegu kolmandik hinda. Sellist taiest saab nimetada niššitooteks aga tavaliselt käib selle nišši juurde vähemalt mingi erakordsus peale värvilise triibu.

Müük räägib iseenda eest: müügihiti asemel müüdi 250 autot kuus, kuid ka see osutus juba pingutatud optimismiks. Nüüd vähendati tootmisarvu 50-le eksemplarile kuus, mis kõlab pigem kaupluse tagaruumis vaba ruumi tekitamisena. Edasimüüjate sõnul on juba ühe auto kuus müümine õnnestumine, mitte just tugev argument mudeli elujõulisuse kaitseks.

Kliendi loogika on lihtne ja valus: miks maksta 1,7 miljonit rubla uuendamata tehnika eest, kui ümmarguselt miljon rubla maksva Niva Legendi, mis on odavam, ausam ja vähemalt ei ürita teeselda midagi, mida ta pole? Jah, seal puudub konditsioneer aga vähemalt ei lisandu kapoti alla sportlik õliloik.

AutoVAZ loomulikult väidab, et kõik kulgeb plaanipäraselt. See on autotootjate klassika: kui müük kukub viis korda, süüdistatakse turgu, kliimamuutusi või ameeriklasi. Nišši võib aga tõlgendada ka teisiti: mudel on nii marginaalne, et selle vähene müük olevatki plaan.

Võimalik, et Niva Sport võetakse tootmisest üldse maha, kui AutoVAZ ei suuda vastata lihtsale küsimusele: mille eest täpselt 1,7 miljonit rubla küsitakse? Kuni vastus piirdub sõnaga „nišš”, jääbki mudel vaid statistiliseks kõrvalmärkmeks, mitte päris turutooteks.