Lepitaja proovib kindlustusvaidlust lahendada isegi lume varisemisel autole
jaak
07.02.2022
Kui katuselt varisenud lumi kahjustab autot, siis üldjuhul katab kahju kaskokindlustus. Kui aga kindlustusandjaga tekib vaidlus kahju hüvitamise osas, siis saab klient küsida abi lepitajalt kindlustusseltside liidu juures. Lumekoristus katuselt on majaomaniku kohustus, et tagada möödakäijate ohutus ja ennetada õnnetusi.
Möödunud aastal lahendasid kindlustuse lepitajad 253 kindlustusvaidlust, millest 166 lõppes kindlustusandja ja kliendi vahel kokkuleppega. Enim vaidlusi oli seotud sõidukitega, mis puudutasid liikluskindlustust või kaskot.
Kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Potsepp tõi näite kindlustuse lepitusorganis lahendatud vaidlusest, kus kortermaja katuselt kukkunud lumi lõhkus autot. „Kui tavaliselt on lume varisemine hoonelt kaskojuhtum, siis antud juhul leidis kindlustusandja, et klient oleks pidanud oma sõidukit parkides märkama lume varisemise ohtu. Seda põhjusel, et ühistu oli paigaldanud hoiatavad sildid. Kuna autoomanik oli olnud hooletu ja eiranud kahju tekkimise ohule viitavaid silte, siis keeldus kindlustusandja sõiduki kahju hüvitamast,“ ütles Potsepp.
„Kuna klient ei olnud kindlustusseltsi otsusega rahul ja omavahel lahendust ei leitud, siis pöördus ta lepitusorganisse. Lepitaja vahendusel jõudsid vaidlevad pooled kokkuleppele, et kindlustusandja hüvitab kahju osaliselt,“ selgitas Potsepp.
Kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kohtuväline vaidluste lahendamise kogu. Lepitusorganis tegutseb 12 erapooletut lepitajat, kes püüavad kindlustusandjat ja tema klienti lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Kindlustusvaidluste lahendamine on kliendi jaoks tasuta.
Related Posts
21.02.2026
Samal ajal kui elektriautode müüginumbrid joonistavad graafikutele masendavaid kukkumisi, kiirgavad nende värsked omanikud seletamatut õnne. J.D. Poweri viimane uuring paljastab paradoksi: tarbija rahulolu on roninud 2021. aasta tasemele, mil elektriautod tundusid veel eksootilise lubadusena, mitte poliitilise sunnina. See optimism võib aga olla petlik, sest see ei peegelda mitte masinate täiuslikkust,...
21.02.2026
Automaailmas valitseb kummaline kognitiivne dissonants. Samal ajal kui Euroopa tootjad uputavad kliente liigsetesse juhiabidesse, mis vähimagi eksimuse korral aktiivselt sekkuvad, tarnib Hiina gigant Chery arenevatele turgudele sõidukeid, mis ei vasta mingitele turvanõuetele. Hiljutine Global NCAP raport paljastas, et särav kroom ja suured ekraanid peidavad endas konstruktsioonilist saamatust, mis seab reisijate...
21.02.2026
Euroopa Komisjoni viimased raportid ja sõltumatute uurimisinstituutide (nagu ICCT ja Fraunhofer ISI) andmed paljastavad, et pistikhübriidid (PHEV) on muutunud lihtsalt legaliseeritud viisiks, kuidas hiilida mööda heitgaasinormidest, pakkumata kasutajale tegelikku säästu. Samal ajal kui pistikuga autod püüavad tähelepanu, tõestavad klassikalised täishübriidid (HEV) oma vaikset üleolekut reaalsetes tingimustes. Pistikhübriidide kütusekulu mõõdetakse WLTP-tsükli...
20.02.2026
Lätis arvas üks juht heaks pikali sõidetud liiklusmärgid lumehunniku alla matta – ju siis pole enam võimalik märkide olemasolugi tõestada, avariist rääkimata....
20.02.2026
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) värske statistika kohaselt tuvastati 2025. aastal 705 kindlustuskelmust, mida on 25% rohkem kui aasta varem. Kokku püüti ebaseaduslike nõuetega kindlustusandjatelt välja petta 2,7 miljonit eurot. Keskmine kelmusjuhtumi nõue oli 3800 eurot, kusjuures 72 juhtumi puhul ületas summa 10 000 euro piiri. Liiklusvaldkonna osakaalu kahanemine 2025. aasta...