Liiga aeglased juhid käivad rohkem närvidele, kui liiga kiired

Kõige enam häirib Eesti juhte see, kui keegi vahetab äkki rada ja tuleb tema sõidurajale – see pahandab 66 protsenti juhtidest, selgub If Kindlustuse läbiviidud uuringust. Pooled vastajatest (50 protsenti) on pahased teiste juhtide peale, kes nende ees ootamatult pidurdavad või sõidavad liiga aeglaselt. Seega häirib vähemalt pooli meie juhte tugevalt kõik, mis segab neid sõitmast soovitud trajektooril ja kiirusega, selgub uuringu kokkuvõttest.

Sama teiste juhtide kiirustamine nii paljusid ei häiri: ainult 28 protsenti juhtidest tunneb ennast häirituna, kui keegi sõidab lubatust kiiremini ja 26 protsenti juhtidest tunneb pahameelt, kui keegi kiirendab tänaval liiga äkiliselt.

Uuringutulemusi kommenteerinud If Kindlustuse ekspertgrupi juht Marion Meius leidis, et kui juhid sallivad kiirustamist, aga mitte nende arvates liiga aeglast sõitmist, siis tähendab see rohkem õnnetusi.

“Õnneks selgus ka see, et rohkem kui pooltele juhtidele ei meeldi, kui teised juhid kasutavad sõidu ajal mobiiltelefone. Nii vastas 56 protsenti juhtidest. See on tõesti selline kõrvaline tegevus, mis võib ohtu seada nii juhi enda kui ka teised liikluses osalejad,” lisas Meius.

Uuringust selgus ka, et 45 protsenti juhtidest on kurjad, kui nad soovivad ummikus rada vahetada ja näitavad suunatuld, kuid neid ei taheta vahele lubada. “Samas selgus ka, et 46 protsenti juhtidest on ise kurjad, kui keegi soovib ummikus nende sõidurajale tulla, kasvõi suunatuld kasutades. See näitab otseselt, et ligi pooled juhid tajuvad kaasliiklejate poolt rajavahetuse takistamist,” ütles Meius.

Möödunud suvel läbi viidud uuringust selgus, et Eestis kasutab 22 protsenti autojuhtidest salvestavat videokaamerat. 34 protsenti juhtidest teatas siis, et nad plaanivad selle kasutusele võtta.

“Õnneks juhtub juba üsna tihti, et liiklusraevu tõttu tekkinud ohtlikest olukordadest saadetakse politseile auto pardakaamera videoid, mis on reaalselt aidanud politseil neid inimesi korrale kutsuda. Teisi juhte seganud, pidurdama- või liikumissuunda muutma sundinud liikleja võetakse vastutusele. Isegi kui kiiruse ületamise eest ei saa video põhjal vastutusele võtta, siis ebakorrektse sõidu ja kaasliiklejate tahtlikku ohtu seadmise eest küll. Pardakaamera on kindlasti vahend, mis toob liikluses toime pandud teod avalikuks ja selle asjaolu teadvustamine distsiplineerib,” märkis Meius.

Balti riikide liikluskultuuri võrreldes on märgata, et piirkiiruse ületamine häirib kõige vähem Läti juhte. 23 protsenti sealsetest juhtidest tunneb end häirituna, kui keegi kiirust ületab – Eestis on vastav näitaja 28 protsenti ja Leedus 34 protsenti. Samas häirib Läti juhte kõige rohkem see, kui keegi sõidab piirkiirusest aeglasemalt, nii hindas 56 protsenti juhtidest, Eestis oli sama näitaja 50 protsenti ja Leedus 45 protsenti.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.