Liiklusolukord halvenes 2024. aastal märgatavalt

2024. aastal suurenes liiklusõnnetuste ja kannatanute arv Eestis märkimisväärselt. Kokku registreeriti 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles vigastada sai 2156 ja hukkus 69 inimest. Võrreldes eelneva aastaga kasvas õnnetuste arv 190 ja vigastatute arv 214 võrra. Eriti sagenesid õnnetused kergliikurijuhtide ja jalgratturitega, samuti kasvas mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud õnnetuste arv.

Taristuminister Vladimir Svet rõhutas, et senised meetmed liiklusohutuse parandamiseks pole enam piisavad, sest Eestis kasvas hukkunute arv miljoni elaniku kohta, samal ajal kui naaberriikides see vähenes. Transpordiameti peadirektor Priit Sauk märkis, et peamisteks riskiteguriteks on valesti valitud kiirus ja joove, mis näitavad, et liikluskultuuri paranemiseks on vaja ühiskondlikku pingutust.

Märtsist novembrini registreeriti igal kuul viimase kümne aasta kõrgeim liiklusõnnetuste arv, kusjuures kõige rohkem juhtumeid oli Harju maakonnas. Ühesõidukiõnnetused moodustasid 43% kõigist kannatanutega õnnetustest, mida mõjutas eelkõige kergliikurijuhtide ja jalgratturite osalusega juhtumite 28%ne kasv.

Surmaga lõppenud õnnetuste peamised põhjused olid kiirus, joove, kõrvalised tegevused ja turvavarustuse mittekasutamine. Aasta jooksul tehti üle 1,15 miljoni joobekontrolli, registreeriti ligi 6400 alkoholi piirmäära ületamist ning liiklusõnnetustes oli iga kolmas kergliikurijuht joobes.

2024. aastal kasvas nii liiklusväärtegude kui ka liikluskuritegude arv, registreeriti üle 89 000 väärteo ja üle 2700 kuriteo. Automaatne liiklusjärelevalve tuvastas ligi 321 000 rikkumist. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumised suurenesid 35%, samas laste turvavarustuse eiramised kasvasid koguni 47%.

Veetranspordis registreeriti 11 laevaõnnetust, kuid hukkunuid ei olnud. Lennunduses kasvas juhtumite arv 20%, kuid tõsiseid õnnetusi ei toimunud ning lennuohutus paranes võrreldes eelneva aastaga.

Transpordiamet investeeris 2024. aastal 1,8 miljonit eurot liiklusohtlike kohtade turvalisemaks muutmiseks, kuid üldine rahastus vähenes teehoiukava investeeringute kahanemise tõttu.