Liiklustalgutel jäi vahele üle 2600 kiiruseületaja

Möödunud nädalal Eestis läbi viidud liiklustalgute käigus tabas politsei 2669 kiiruseületajat. Kontrolliti 1726 kohta üle riigi – valdavalt just neid, millele olid tähelepanu juhtinud liiklejad ise.

Liiklustalgutel osales 1057 politseiametnikku. Kontrollimisel keskenduti kohtadele, mille kodanikud olid märkinud veebilehel liiklustalgud.ee. Nädala jooksul registreeris politsei neis asukohtades 1625 kiiruseületamist ning 399 muud liiklusrikkumist.

„Kuigi politsei on aastaid rääkinud kiiruseületamise ohtlikkusest, ei ole juhtide käitumine teedel kuigi palju muutunud,“ tõdes politseikolonelleitnant Sirle Loigo. „Ka suhtumine on jäänud samaks – kiiruseületamist peetakse vahel isegi normaalseks. Talgutel nägime, et enamik kiirustanud juhte ei osanud tuua põhjendatud vajadust – sageli tulenes see lihtsalt kehvast ajaplaneerimisest.“

Politsei sõnul on kiirustamise kõige levinumaks põhjenduseks see, et ollakse hiljaks jäämas. Näiteks tabati Tallinna ringteel esmase juhiloaga autojuht, kes kihutas 148 km/h – põhjendades seda hilinemisega kooli. Esines ka ootamatuid seletusi: üks juht Tallinnas sõitis oluliselt üle lubatud piirkiiruse väitega, et kuivatas autot pärast pesulas käimist.

„Talgute eesmärk on liiklusohutust tõsta, mistõttu 645 juhi puhul piirdusime vestlusega ja loodame, et inimene mõistab oma rikkumist ka trahvita,“ sõnas Loigo.

„Liiklustalgute mõte on olla kohal seal, kus kohalikud inimesed kõige rohkem kiirustamise pärast muretsevad ja meid ootavad. Seda, kui väga politseid teatud teelõikudel oodati, tajusime meile laekunud tänuavaldustest, mida oli liiklustalgute nädalal rohkem kui muul ajal. Lisaks tõid Kiili kogukonnaliikmed oma tänu avaldamiseks kiirust mõõtvatele politseinikele küpsiseid,“ kirjeldas Loigo südamlikku žesti.

Kogukonnaliikmed olid tänavu ka iseäranis aktiivsed liiklusohtlike kohtade esitamisel politseile ning nii tuli neid tänavu rekordarv. „Oleme tänulikud kõigile, kes liiklustalgute kaardile oma tähelepanekud märkisid ning ühtlasi neilegi, kes mõistavad kiirusületamisega kaasnevaid riske ja annavad oma panuse selleks, et meie teed ja tänavad oleks turvalisemad. Turvaline liikluskeskkond on asi, mida ei loo kiirust mõõtev politseinik üksi, vaid kõik liiklejad üheskoos,“ sõnas politseinik.

Lisaks kiirusele pöörati tähelepanu ka kõigele muule liikluses toimuvale. Näiteks tabati alkoholi tarvitanud juhte, telefoni näppivaid roolikeerajaid, ülevaatuseta sõidukeid ja muid väiksemaid rikkumisi. Politseinike tagasisidet kontrollitud kohtadele saab vaadata veebilehelt www.liiklustalgud.ee.

Politseinik tõi välja, et kui liiklustalgude nädalal olid ilmaolud veel üsna talvised, siis alates sellest nädalast on ilmad läinud kevadiseks ning linnapilti lisandub hulgaliselt kaherattalisi. „Jalgratta, elektritõukeratta ja mootorratta juhid on vähem kaitstud ning nende sattumine liiklusõnnetusse võib kaasa tuua tõsisemaid vigastusi, hoolige ja arvestage teiste liiklejatega“, sõnas Loigo.