Liiklustihedus suurematel maanteedel kasvab kiiresti

2019. aasta liiklusloendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2018. aastaga 3,8% ehk 995 autolt 1032 autoni ööpäevas. 2018. aastal kasvas liiklussagedus võrreldes 2017. aastaga 2,9%. Liiklusloenduse andmed on oluliseks sisendiks maanteede projekteerimisel, ehitamisel ning hooldamisel.

2019. aastal oli põhiteedel aasta keskmine liiklussagedus 5602 autot ööpäevas (võrreldes 2018. aastaga kasv 3,8%), tugiteedel 1663 autot ööpäevas (kasv 3,9%) ja kõrvalteedel 321 autot ööpäevas (kasv 3,4%).

Suurem liiklus on koondunud suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbrusse. Suurima liiklusega teelõik asub jätkuvalt Tallinna linna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille lõigul 13,0-13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 794 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on:

Tallinna–Narva maanteel 9,2–11,0 km, kus sõidab 32 375 autot ööpäevas,

Tallinna–Narva maanteel 11–13,7 km, kus sõidab 29 087 autot ööpäevas,

Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel 13,8-14,8 km, kus 28 589 autot ööpäevas,

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel 5,5–8,7 km, kus sõidab 26 695 autot ööpäevas.

2019. aastal on enim sõidukeid lisandunud Tallinna ringteele (14 141 autot ööpäevas, kasv 11%) ja Riia–Pihkva maanteele (927 autot ööpäevas, kasv 6,9%). Sõidukite arv vähenes Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteel (4896 autot ööpäevas, langus 0,2%).

Liiklussagedus on põhimaanteedel alates 2005. aastast kasvanud 47%, keskmiselt 3% aastas.

Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid, millest olulisemad on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, erinevad maksud, kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus jne.

Liiklusloenduse infosüsteemis oli 2019. aasta lõpu seisuga kokku 102 püsiloenduspunkti ning 47 perioodilist loenduspunkti.