Loksa teerist ehitatakse ümber

Transpordiamet kavandab Tallinna-Narva tee 52. kilomeetril asuva Narva suunalise tagasipöördekoha likvideerimist ning Narva–Tallinn suuna „Loksa tee“ bussipeatuse nihutamist ristmiku kolmnurksele kesksaarele. Ümberehitustööde järgselt on tagasipööre Narva suunal võimalik kõnesolevast ristmikust ligikaudu kolm kilomeetrit Tallinna pool, 49. kilomeetril asuval Kahala tagasipöördekohal. Koos bussipeatuse asukoha nihutamisega põhimaanteel ehitame välja ka peatused tugimaantee Liiapeksi-Loksa alguses ja seda mõlemal sõidusuunal.

„Tallinna-Narva tee on 2+2 sõidurajaga põhimaantee, mille ülesandeks on ühendada pealinna teiste suurte linnadega ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega. Seetõttu on sellel teel suuremad sõidukiirused ja liiklussagedus ning oluline tagada võimalikult sujuv ja takistusteta liiklus. Bussipeatused ja tagasipöördekohad on oluline osa teetaristust ja selle ohutusest, millele tuleb suuremat tähelepanu pöörata,“ sõnas Transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg.

Vilberg lisas, et Loksa ristmikul on probleemiks Narva suunalise tagasipöördekoha ja 52. kilomeetril asuva Narva – Tallinn suuna „Loksa tee“ bussipeatuse paiknemine ristmiku vahetus läheduses. Loksa suunast ja „Loksa tee“ bussipeatusest tagasipöördekohale suundumiseks tuleb lühikesel lõigul suure liiklussagedusega põhimaanteel ületada kahte sõidurada. Lisaks on probleemiks bussipeatuse paiknemine kiirendusrajal. Selline lahendus tekitab konfliktisituatsioone olukorras, kus Loksa poolt tulevad sõidukid kiirendavad, sest soovivad põhimaanteega liituda ning samas piki põhimaanteed liikuv buss aeglustab, et peatusesse keerata.

Projektiga lahendatakse ka kergliiklejate liikumine bussipeatuste vahelisel alal ja teeületuskoht nihkub umbes nelikümmend meetrit Tallinna suunal. Eesmärk on tagada võimalikult lühike maa üle 2+2 ristlõikega põhimaantee bussipeatusesse liikumiseks. Samuti pikendatakse valgustust riigitee ääres. Kergliiklejate liikumise lõplik lahendus – kas  laiemad teepeenrad või kergliiklustee rajamine – sõltub projekti eelarvest, mis praeguses staadiumis ei ole veel teada, sest projekteerimine on veel käimas. Projekt valmib 2025. aasta esimeses pooles ning peale seda plaanib Transpordiamet hankida ehitustööd.