Metrosert avab Euroopas esimesena mobiilse labori isejuhtivate sõidukite testimiseks

Eesti metroloogia ja rakendusuuringute keskus Metrosert viib autonoomsete sõidukite testimise uuele tasemele. 11. novembril avatakse Euroopas ainulaadne mobiilne katselabor, mis liigub sinna, kus töötavad arendusmeeskonnad või kus autod reaalselt kasutusele võetakse. Paindlik, liigutatav labor muudab seni kalliks jäänud testimise taskukohasemaks ka väiksematele ettevõtetele.

„Klassikalistes statsionaarsetes laborites on isejuhtivate sõidukite testimine pigem suurte ettevõtete privileeg,“ selgitas Metroserdi autonoomsete sõidukite valdkonnajuht Taaniel Tigas. Tema sõnul on uue labori eesmärk tuua see võimalus ka väikeste ja keskmise suurusega arendajateni. See toetab Eesti tehnoloogiafirmade ekspordipotentsiaali ning aitab kujundada turvalisemat liikluskultuuri.

Metroserdi autonoomsete sõidukite labor on Euroopas ainulaadne ning see pole seotud ühe kindla katseplatsi ega rajaga. Katsed viiakse läbi seal, kus neid tegelikult vaja on: kliendi tootearenduses, arenduspiirkonnas või päris liiklusoludes. See muudab testimise võrreldes klassikaliste laboritega paindlikumaks ja oluliselt odavamaks.

Huvi ka välismaalt

Metroserdi sõnul on uue labori vastu juba huvi tundnud mitmed välismaised sõiduki- ja komponenditootjad. Eesti tugevustena nähakse paindlikku regulatsiooni, väikest bürokraatiat ja katsetamiseks ideaalset kliimat. Neli aastaaega, erinevad teekatted ja kiiresti muutuvad ilmastikuolud pakuvad autonoomsete sõidukite arendajatele väärtuslikku testikeskkonda, eriti Põhja-Euroopa turule suunduvate mudelite puhul.

900 000-eurone investeering ja uus testimistaseme kvaliteet

Metroserdi autonoomsete sõidukite labori rajamiseks tehti ligikaudu 900 000 euro suurune alginvesteering. Katsesüsteem võimaldab simuleerida erinevaid liiklussituatsioone ja korrata neid identsetel tingimustel, olgu selleks jalakäija ootamatu ilmumine, teise sõiduki äkkpidurdus või metslooma ületus teel.

Labor kasutab Austria ettevõtte 4activeSystems robotkandureid, mis liiguvad ideaalsel pinnal kiirusel kuni 100 km/h. Nendele saab kinnitada mannekeene, mis imiteerivad kümneid eri liiklejatüüpe: lapsi, jalgrattureid, tõukerattureid, metsloomi, mootorrattureid ja isegi täismõõdus sõiduautosid.

Sama katset saab korrata täpselt samades tingimustes seni, kuni sõiduk saavutab nõutud ohutustaseme. Metroserti mõõtmised toimivad sisendina Transpordiametile, kes otsustab, kas sõiduk vastab liiklusesse lubamise nõuetele.

Teel ametliku tunnustuse poole

Transpordiamet vastutab Eestis uute sõidukitüüpide tüübikinnituse ja registreerimise eest. Metrosert on alustanud labori akrediteerimisprotsessi, et saada Transpordiameti tunnustatud tehniliseks teenistuseks. See tähendab, et Metroserdi testitulemused võrdsustuvad teiste Euroopa laborite omadega ning nende alusel saab sõidukeid ametlikult hinnata ja sertifitseerida.

Autonoomne tulevik pole enam visioon, vaid reaalsus

Euroopa valmistub täisautonoomsete sõidukite laiemaks kasutuselevõtuks. Juba 2026. aasta aprillis alustavad esimesed robot-taksod Saksamaal kommertsteenusena, mitte enam katseprojektidena, vaid päris teenusena, kus väiksemates linnapiirkondades töötab kümnetest sõidukitest koosnev autopark.

„Autonoomsete sõidukite kasutuselevõtt sõidujagamise, robot-takso või kullerteenusena laieneb lähiaastatel kiiresti,“ ütles Tigas. „Euroopa Liidus on regulatiivne raamistik juba olemas, nüüd kujuneb ka praktika. Metroserdi labori kaudu loome Eestisse riikliku pädevuse, mis aitab tagada liiklusohutust ja toetab isejuhtivate sõidukite sujuvat lõimumist liiklusesse.“

Metroserdi mobiilne labor tähistab Eestile võimalust positsioneerida end autonoomsete sõidukite testimise ja ohutusstandardite keskuseks Põhja-Euroopas. Kui seni domineerisid valdkonda suurte autotootjate suletud katsekeskused Saksamaal ja Rootsis, siis Metrosert toob testimise väiksemate arendajate käeulatusse. See sobib ideaalselt Eesti innovatsioonikultuuri, kus paindlikkus ja koostöö on sageli suuremad väärtused kui eelarved.

Eesti ei pruugi ehitada kõige suuremaid autosid, kuid võib ehitada keskkonna, kus need autod muutuvad targemaks.