Mis ja millal suudab transpordisektoris asendada diislikütuse?

Rasketranspordi arvele läheb veerand Euroopa teedel õhku paisatavast heitgaasikogusest, mistõttu küsitakse aina sagedamini: mis asendab diislikütuse ja millal? Kuigi potentsiaalseid alternatiivseid valikuid on mitmeid, märgivad eksperdid, et rohelise transpordini jõudmisel tuleb esmalt ületada kolm suuremat väljakutset, mis on seotud energiaallikate päritolu, taristu ning alltöövõtjatega.

Diiselsõidukite tulevik oli arutlusel Leedus rahvusvahelisel transpordi- ja innovatsioonifoorumil. Foorumil osalejad nõustusid, et erinevate ärivajaduste tõttu ei saa välistada ühtki tehnoloogilist lahendust, kuid Scania Groupi strateegiliste partnerluste osakonna direktor Evalena Falck tõi siiski eraldi välja elektrifitseeritud sõidukite suure potentsiaali, mis tuleneb peamiselt elektritehnoloogia universaalsusest.

Tema sõnu elektrisõidukite universaalsuse kohta kinnitab ka tõsiasi, et Rootsi ettevõtte 80- ja 74-tonnise täismassiga elektriveokeid kasutatakse juba täna metsandus- ja kaevandussektoris, kus veel mõne aasta eest näis elektrifitseeritud sõidukite kasutamine võimatuna.

Tootja näeb, et 2025. aastal peaks linnakeskkonnas töötavate elektriveokite ja -busside kõrval laialdasse kasutusse jõudma ka elektrilised pikamaaveokid.

Scania usub, et peamine tee transpordi jätkusuutlikumaks muutmisel on elektrifitseerimine, kuid elektriteekonnal mõjukate tulemuste saavutamine eeldab, et akusid ei laeta fossiilsete allikate baasil toodetud elektrienergiaga ja võrkudes suurendatakse taastuvenergia osakaalu. Elektrirevolutsiooniga seotud väljakutsete teine külg on aga mastaap ja kiirus – jätkusuutliku transpordi küsimus vajab kiiret lahendust, ent kui kõik traditsioonilised veokid ühtäkki elektrisõidukitega asendada, ei suudaks võrgud koormusele vastu pidada.

Seetõttu leiavad lähimas tulevikus kasutust tõenäoliselt mitmed erinevad säästlikumad jõuallikad. Jäätmetest toodetud biogaasi kasutamisega saab juba täna CO2 heitekoguseid ligi 70-80 protsenti vähendada, samas kui hüdrogeenitud taimeõli (HVO) kasuks otsustamine vähendab heitkoguseid keskmiselt 83 protsenti. Elektrifitseeritud transpordilahendused kõrvaldavad keskmiselt 55 protsenti CO2-heidetest, biodiisel ja etanool (ED95) vastavalt 60 ja 80 protsenti.

Siinkohal on oluline, et kõik need energiaallikad on juba täna kasutamiseks valmis ja tootjad suudavad pakkuda rikkalikku valikut sõidukeid.

Jätkusuutliku transpordi poole liikumisel on hulk väljakutseid seotud taristuga. Üldiselt ollakse ühel meelel, et säästvamate sõidukite kiireks arenguks on praegu säästlike energiaallikate jaotus- ja tankimisvõrk ebapiisav. Seda ilmestab selgelt ka Euroopa Komisjoni Leedu voliniku Virginijus Sinkevičiuse poolt foorumil esile toodud fakt, et 70% rohekütuste laadimis- ja tankimisjaamadest koondunud vaid kolme ELi riiki.

Positiivse külje pealt toodi aga foorumil esile, et probleemi lahendamisega tegeletakse ning seda isegi konkurentsitõketest hoolimata. Traton Group, kellele kuulub Scania, ühendas hiljuti jõud Daimler Groupi ja Volvo Trucksiga, et viia ellu ambitsioonikad kiirlaadimisjaamade laienemisplaanid. Falcki sõnul on 2030. aastaks vaja Euroopa teedele 11 000 sellist laadimisjaama.

Suurimaks küsimuseks on aga see, kuidas peaks ettevõtja teadma, kas tema investeering tasub ära, kui kliendiga sõlmitakse leping vaid kaheks aastaks? Suurtes ettevõtetes otsivad Falcki sõnul sellistele küsimustele lahendusi eraldi osakonnad, väikesed ettevõtted ei saa endale seda luksust lubada.

Ta tõi konkreetse näite, kuidas üks väike Taani veoettevõte kaotas tulusa lepingu lihtsalt seetõttu, et ei suutnud täita kliendi “rohelise lahenduse” vajadust. Falck lausus, et sellised probleemid sagenevad tulevikus veelgi, sest üha rohkem ja aina suuremad ettevõtted soovivad oma jalajälge vähendada, mistõttu otsustatakse teha koostööd ainult selliste ettevõtetega, kellel on jätkusuutlik sõidukipark.

Näiteks plaanib mööblihiid IKEA 2025. aastast alates toimetada kõik kaubad koju ainult elektriautodega. Procter & Gamble soovib tarneahela heitkoguseid kümnendi lõpuks 40 protsenti vähendada, McDonald’s omakorda 31 protsenti ja Unilever poole võrra.

Rahvusvahelisel transporditeenuste turul on madalama kasumimarginaali tõttu väikeettevõtjatel raske kulude suurenemisega toime tulla. Seepärast on foorumil osalejate sõnul vajalik riigi sekkumine, mis julgustaks turuosalisi keskkonda säästvaid transpordivahendeid valima, aitaks kaasa taristu arenemisele ning kehtestaks kogu sektori ümberkujundamise üldise korra.