Mustad jõulukaardid jõuavad taas postkasti: politsei pani liikluse püsirikkujad ritta

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saatis ka tänavu teele kurikuulsad mustad jõulukaardid – tähelepanuavaldus neile liiklejatele, kes on aasta jooksul politseipatrullidele kõige sagedamini silma jäänud. Tegemist pole jõulutervitusega heas mõttes, vaid kainestava meeldetuletusega, et liiklusseadus ei ole soovituslik kirjandus.

Musti jõulukaarte saadetakse Eestis välja juba viieteistkümnendat korda. Kaardi saavad juhid, kes on ühe kalendriaasta jooksul toime pannud vähemalt neli liiklusalast väär- või kuritegu. Sisuliselt koondab PPA sellesse nimekirja need, kelle jaoks liikluseeskirjad kipuvad olema pigem orientiir kui reegel.

Kui eelmisel aastal oli selliseid liiklejaid 850, siis tänavu kasvas arv 880-ni. Neist 134 olid mustas nimekirjas ka mullu ning 28 inimest on suutnud sinna sattuda juba kolmel aastal järjest. Järjepidevus, vales kohas.

Tänavuse aasta suurim liiklusrikkuja on 1949. aastal sündinud Saaremaa mees, kes pani ühe aasta jooksul toime koguni 24 rikkumist. Valdav osa neist oli seotud liikluskindlustuseta sõitmisega, kuid nimekirja mahuvad ka kinnitamata turvavöö, kehtetu tehnoülevaatus ning vastassuunavööndis liiklemine. Mehele määratud trahvid ulatuvad 4400 euroni ja on praeguse seisuga tasumata.

Teisel kohal on 1994. aastal sündinud mees 22 rikkumisega, peamiselt kindlustuseta sõitmised ja kiiruseületamised. Kolmanda koha omanik on 1990. aastal sündinud mees, kelle kontole kogunes 15 liiklussüütegu. Kõiki kolme ühendab üks fakt: nad on olnud suurimate rikkujate hulgas ka varasematel aastatel.

880 liiklusrikkuja seas on 33 naist. Kõige rohkem on musta nimekirja sattunuid sündinud aastatel 2004 ja 2006. Kõige nooremad saririkkujad on sündinud 2008. aastal – neid on nimekirjas kolm. Rikkujate keskmine vanus on 34 aastat.

Rikkumiste lõikes moodustavad ligi kolmandiku kiiruseületamised, pea sama suure osa annavad muud liiklusseaduse rikkumised. Pilt on tuttav: gaas põhjas, reeglid tagataskus.

Võrreldes eelmise aastaga kasvas riskikäitumisega silma torganud juhtide arv kõige enam Pärnu- ja Jõgevamaal. Samal ajal vähenes Ida-Virumaa aadressiga rikkujate hulk.

Kui vaadata suhtarvu, rikkujaid 10 000 elaniku kohta, on mustas nimekirjas kõige rohkem inimesi Jõgevamaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Ida-Virumaal. Kõige vähem korduvrikkujaid elaniku kohta on Viljandimaal.

PPA rõhutab, et must jõulukaart ei ole mõeldud häbipostiks, vaid hoiatuseks. Statistika näitab aga, et osa juhte ei võta seda sõnumit sugugi kuulda. Mõne jaoks on see pigem iga-aastane traditsioon kui äratuskell.

Liikluses tähendab see üht: mida rohkem musti kaarte, seda rohkem põhjuseid olla ettevaatlik, eriti pühade ajal, kui liiklus on tihe ja vead maksavad kallilt.