Muutuste tuuled raputavad transpordisektorit

„On selge, et transpordisektoris toimuvad kiired muutused.” See sõnum kõlas korduvalt Vilniuses peetud traditsioonilisel transpordi-innovatsiooni foorumil. Nii tõdesid valdkonnas tegutsevad inimesed, kes pole pelgalt muutuste vaatlejad, vaid ka muutuste aktiivsed õhutajad. Rootsi ettevõtte Scania asepresident Stefano Fedelis, kes rääkis muutustest kõige otsesemalt, tõi esile neli peamist suunda, kuhu transpordiettevõtted liiguvad.

Ühe suurima raskeveokite tootja esindaja sõnul on muutuste peamisteks käivitajateks arenev tehnoloogia ja ühiskonna ootused. Üheskoos on nad loonud midagi lumepalliefekti sarnast, kus ühe lahenduse elluviimine toob kaasa muutused selle lahendusega seotud ökosüsteemides. See omakorda kujundab ärilist ja poliitilist keskkonda, mis loob aluse tulevasteks väljakutseteks.

Oluline on mõista, et täiustuvad mitte ainult sõidukid või nende tehnoloogiad, vaid samal ajal areneb pidevalt kogu taustsüsteem: ärimudelid, rahastamisvõimalused ja perspektiivid jätkusuutlikkuse eesmärkide elluviimisel.

Uued digitaaltehnoloogiad on elektrilise jõuajami lahutamatu osa, kuna need suurendavad veelgi ajami eeliseid. Nende tehnoloogiate läbimurre oli kõige silmatorkavam, kui maailm hakkas COVID-19 haardest välja tulema ning nüüd on need uued lahendused laialt levinud peaaegu kõikjal.

Kolmanda olulise muutuste suunajana tuuakse välja Euroopa Liidu regulatsioonide karmistamist autosektoris ja kõige värskemaid jätkusuutlikkuse nõudeid. Need tegurid kujundavad poliitikamuutusi nii transpordikasutajatele kui ka nende klientidele. Neljas muutuste suunaja on esimese kolme tulemus – need on arenevad logistika ökosüsteemid.

Muutusi käivitavad paljud tegurid. Majanduse areng, kliimamuutused ja keskkonnakaalutlused, linnastumise areng, ressursside tagamise vajadus, jätkusuutliku äriparadigma konsolideerumine, uute pädevuste esile kerkimine ning terve rida kaasnevaid elemente toovad kaasa muutusi tööstuses, kus säästvad sõidukid leiavad end muutuste keskpunktist.

Ülioluline on mõista, et elektrifitseerimisest rääkides fookus ei peaks piirduma ainult sõidukitega. Elektrilised jõuajamid ühilduvad suurepäraselt paljude kõige värskema põlvkonna tehnoloogiatega, võimaldades sõidukiparkide halduritel pakkuda klientidele tipptasemel teenuseid. Paradigma muutus hõlbustab uute toodete loomist ning sillutab teed koguni uuenduslikele ärimudelitele. Transformatiivsed muutused viivad logistika täiesti uuele tasemele. Põletav küsimus kõlab järgmiselt – millal see kõik igapäevaseks reaalsuseks saab?

Kümnendi lõpuks on elektriliste raskeveokite pikaajalised ekspluatatsioonikulud võrdväärsed diiselmootoriga veokite omadega. See on läbimurdeks ülioluline tegur.

Uute ärimudelite üle arutledes mainis Scania asepresident sageli mõistet „Sõiduk kui teenus” (ingl k lüh VaaS), mis on muutumas valdkonnas üha tavalisemaks. Tema hinnangul võivad kõik eelmainitud muudatused avardada transpordisektori teenuste valikut, et rahuldada täielikult iga kliendi vajadusi.

Pikemas perspektiivis muutub väiksematele tellimustele transporditeenuste korraldamine veelgi mugavamaks ja ahvatlevamaks. Suurem paindlikkus on ka makseviiside osas: tehnoloogia areng võimaldab tasuda läbitud kilomeetrite, kasutusaja, veetava kauba parameetrite või nende tegurite kombinatsiooni alusel ning võimaldab mugavalt korraldada makseid.

Kaasaegsed tehnoloogiad sillutavad üha enam teed isejuhtivate sõidukite maailma. Scania veokid täidavad juba iseseisvalt ülesandeid kaevandustööstuses Rootsis, Södertäljes. Karmid töötingimused, pidev tööjõupuudus – need asjaolud ei mõjuta väsimatult töötavaid masinaid, sest erinevalt inimesest masinad ei väsi ega tee vigu. Nii mitte ainult ei leevendata inimressursipuudusega maadlevate ettevõtete koormat, vaid sellest tõuseb kasu ka suurema tootlikkuse poole püüdlevatele organisatsioonidele.

Scania alustas esimeste autonoomsete veokite katsetamist Austraalia soolakaevanduses 2018. aastal. 2019. aastal esitletud ideekallur Scania AXL ei ole mitte ainult juhita, sellel pole isegi inimesele mõeldud kabiini.

Kinnistes logistikaparkides töötab edukalt järjest rohkem isejuhtivaid veokeid ning kogutud andmed aitavad tõsta tulevaste sõidukite jõudlust. 2030. aastaks toimivad need tehnoloogiliselt poolelt ülima täpsusega, jättes lahendada vaid õigusliku regulatsiooni küsimused.