NIO 210 miljonit eurot võlgu ja purunenud unistus Euroopa kiirest vallutusest

Hiina ambitsioonikas elektriautode tootja NIO, keda fännid armastavad kutsuda Tesla tapjaks, põrkub Euroopas valusa majandusliku gravitatsiooniga. Värskeimad finantsaruanded paljastavad, et ettevõtte Euroopa tütarfirmad on kuhjanud kokku jahmatavad 210 miljonit eurot võlgu. Kui NIO juhid lootsid, et nende revolutsiooniline akuvahetustehnoloogia vallutab kontinendi tormijooksuga, siis reaalsus on osutunud kirevaks kokteiliks tühjadest jaamadest, logistilistest ämbritest ja Euroopa tarbija kangekaelsest konservatiivsusest.

NIO unikaalne müügiargument, võimalus vahetada tühi aku täislaetu vastu vähem kui viie minutiga, osutus nende suurimaks finantsiliseks veskikiviks kaelas. Majandusloogika kohaselt nõuab selline infrastruktuur massiivset eelinvesteeringut, mis tasub end ära vaid siis, kui teedel liiguvad kümned tuhanded NIO-d.

Selgus, et Euroopa turg pole Hiina. Kui Pekingis on laadimine standardiseeritud, siis Euroopas peab NIO võitlema üksi laadimisvõrkude hiidudega.

Need 210 miljonit eurot ei ole lihtsalt kasvuraskus, vaid märk ebaefektiivsest kapitalipaigutusest. Iga rajatud jaam Norras või Saksamaal, mis seisab jõude, põletab investorite raha kiiremini kui NIO superauto EP9 rehve. Erinevalt MG-st või BYD-st, kes ujutavad turgu üle soodsate mudelitega, üritas NIO mängida premium-liigas. Kuid sakslane või norrakas ei vaheta oma Audit või BMW-d naljalt Hiina uustulnuka vastu, mille tulevik on ebaselge.

Miks NIO üldse veel vee peal püsib? Vastus peitub Hiina riiklikes toetustes ja strateegilistes investeeringutes, mis hoiavad brändi elus ka siis, kui Euroopa tütarfirmad on tehniliselt pankrotis. Kuid Brüssel ei vaata enam seda käed rüpes pealt: käimasolevad uurimised ebaausa konkurentsi ja subsideeritud hindade üle tähendavad, et NIO võib peagi silmitsi seista täiendavate tollimaksudega.

See loob nõiaringi: et võlgadest vabaneda, peab müüma rohkem autosid, kuid tollimaksud tõstavad hinna tasemele, kus keegi neid enam osta ei soovi. Strateegiliselt on NIO Euroopa vallutusretk muutunud ellujäämiskursuseks, kus iga järgmine samm nõuab uusi miljonisüste raha põletavasse mootorisse.

Kas julgeksid osta autot, mille tootja upub võlgadesse? Kes ostab kasutatud NIO-t, kui on oht, et selle unikaalne tehnoloogia jääb ilmaigasuguse toeta, sest ettevõte tõmbub Euroopast tagasi? Autotööstus püsib usaldusel. Kui uudised räägivad võlgadest, siis potentsiaalne ostja valib pigem stabiilsema alternatiivi, olgu selleks siis või klassikaline Euroopa bränd.

NIO on hetkel nagu virtuoosne klaverimängija, kes üritab kontserti anda uppuval laeval. Tehnoloogia on muljetavaldav, kuid finantsiliselt ulatub vesi juba põlvedeni.