Paadunud liikluspätid saavad veapunktisüsteemi

Korduvrikkujatest autojuhid osalesid ligi viis korda sagedamini liiklusõnnetustes võrreldes juhtidega, kel paturegister puhas, selgus eilsel Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni istungil.

Selle aasta juunis toimunud liikluskomisjoni istungil andis majandus- ja taristuminister Taavi Aas Maanteeametile ülesande teha ülevaade, kas on olemas seos õnnetustesse sattumisel korduvate liiklusrikkumistega. Maanteeamet analüüsis 2014. -2018. aasta rikkumisi ning selgus, et korduvrikkujad osalesid ligi viis korda sagedamini taas inimkannatanatuga liiklusõnnetustes kui need juhid, kes liiklusalaseid süütegusid toime ei pannud.

„Need numbrid ausalt öeldes jahmatasid,“ tõdes minister Aas. „Pärast seda analüüsi teame kindlalt, et peame tõsiselt mõtlema veapunktisüsteemi loomisele ning liikluskomisjon otsustas eile, et ministeerium töötab koos töörühmaga järgmise aasta sügiseks välja veapunktisüsteemi kontseptsiooni.“ Veapunktisüsteemiga on võimalik distsiplineerida korduvate liiklusrikkumiste arvestussüsteemi kaudu juhte ning tulevikus peavad sellised juhid läbima rehabiliteerimistegevusi.

Liikluskomisjon vaatas otsa ka viimase kaheteistkümne kuu olukorrale liiklusohutuses. Eelmise aasta oktoobrist selle aasta septembri lõpuni toimus Eestis kokku 1410 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 53 ja sai vigastada 1749 inimest. Võrreldes 2017. oktoobri ja 2018. aasta septembriga on õnnetuste arv vähenenud 4,8%, vigastatute arv 7,5% ja hukkunute arv 23,2%.

Samuti esitles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eilsel istungil liikluskomisjonile kolme alternatiivi, kuidas reguleerida seaduses elektritõukerattaid. Arutelud jätkuvad, kuid tõenäoliselt jääb elektritõukerataste peamiseks liikumisruumiks jalakäijate keskkond koos võimalusega erandjuhtudel, näiteks jalakäijale mõeldud tee puudumisel, liigelda ka sõiduteel. Sõiduteel iseseisvalt liiklemisele kohalduks sarnaselt jalgratturitega vanusepiirang 10 aastastele kohustusega omada jalgratta juhtimisõigust. Samuti peaks alla 16-aastane sõitja kandma jalgrattakiivrit.

Seni kehtinud nõue, et jalakäijatest tuleb ohutult ja nendega samal kiirusel mööduda, kehtib ka edaspidi. Plaanis on luua uus mõiste „kergliikur“, mis hõlmab endas ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri või muul jõul liikuvat, istekohata ning maksimaalse valmistaja kiirusega 25 km/h liiklusvahendit.