Pardakaamera salvestisi ei tohi avalikkusega jagada

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heibergi kinnitusel võib isiklikuks otstarbeks pardakaameraga filmida nagu mobiiligagi või mistahes teise kaameraga. Oluline on, et kui salvestatakse iseenda otstarbeks, siis tähendab see seda, et isiklik otstarve laieneb vaid kitsale pereringile, sest pole ju mõeldav, et näiteks õhtusöögilauas küll räägitakse juhtunust, aga video näitamine pole võimalik. "Oluline rõhk on siin sõnal näitamine, mitte jagamine, sest eesmärk on igal juhul vältida video levikut ja selle omaniku kontrolli alt väljumist," rääkis Heiberg.

Privaatsust ei tohi riivata

Kui inimene soovib pardakaamera video avaldada sotsiaalmeedias ning selles videos on keegi äratuntav ehk videos on teise inimese isikuandmed, tuleb sellelt isikult saada avalikustamiseks nõusolek. Nõusolek on avaldamise õiguslikuks aluseks. Kui avaldada ilma õigusliku aluseta, peab Heibergi sõnul arvestama, et esiteks rikutakse seadust ja teiseks tekib sellel inimesel, kelle isikuandmeid on avaldatud, õigus nõuda kohtu kaudu hüvitist tekitatud privaatsuse riive pärast.

Samas esineb Heibergi kinnitusel ka selliseid olukordi, kus salvestise avaldamine on avalikkuse huvides ja kaalub üle isiku õiguse privaatsusele. "Tunne, et just sellise olukorraga on tegemist, on vahest väga kerge tekkima ja sellega tuleb ka kaasa soov sellist materjali jagada, et teisi hoiatada või kaitsta. Kuna hindamine, kas tegemist on olukorraga, kus avalik huvi kaalub ülesse isiku privaatsuse, on isegi järelevalve asutusele aeg-ajalt väga keeruline, tuleks oma sisetundesse väga kriitiliselt suhtuda," leidis Heiberg.

Aga mida siis ikkagi teha, kui kaamera ette on jäänud paljudele inimestele tema enda hinnangul kahju põhjustav õigusrikkumine, näiteks kellegi vara pahatahtlik kahjustamine, vargus vms. Kui tegutseja on videol äratuntav, tasub Heibergi kinnitusel ennekõike võtta kiiresti ühendust õiguskaitseorganitega ja anda materjal professionaalidele, sest hoiatamine on samuti õiguskaitseorganite töö.

Kui aga olukorraks on selline juhtum, kus pardakaamera videopilti on jäänud sündmus, mis juhib näiteks tähelepanu mõnele probleemile ilma inimesi tuvastamata, siis andmekaitsenõuded ei kehti ja inimene saab video ise avalikustada. Sellise olukorra argiseks näiteks võib Heibergi sõnul olla linnatänavatel jooksev põder või mõni teine metsloom. Kui videole on jäänud ka võõrad inimesed äratuntavalt, on korrektne nende näod hägustada. "Iialgi ei või teada, mida võib kaasa tuua võõrale inimesele juhuslikult videole jäämine, seda enam, et populaarsete videote eluiga võib olla internetis igavene," nentis Heiberg.

Kui kaameraga salvestatakse pidevalt erinevaid kohti ning ei jälgita statsionaarselt kindlat eset või tegevuse toimumist, nagu see on pardakaamera kasutamisel, siis Heibergi sõnul üldjuhul teavitussilti ei ole vaja. Kui salvestatakse aga statsionaarselt tegevust mingis kindlas avalikus kohas, nagu on see 24 tundi ööpäevas valvekaameraga, on teavitussilt kohustuslik.

"Oluline on siin ka meeles pidada, et meie kõigi teadlikkus ja õiguspraktika on selles valdkonnas veel väga värske, mistõttu võib juhtuda, et nii mõnigi olukord tulevikus ümber hinnatakse," sõnas Heiberg.

Ainult videosalvestisest ei piisa

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder nentis, et sõidukijuhil võib pardakaamera omamisest olla kasu erinevate liikluses tekkivate olukordade lahendamisel. "Kindlasti saab pardakaamera video olla heaks tõendiks inimkannatanuga liiklusõnnetuste puhul, aga ka varalise kahjuga sündmustes, kus osapoolte arvamused erinevad," leidis Põder.

Videosalvestis on politsei jaoks üks võimalik tõendiallikas süüteomenetlustes, näiteks on politsei auto pardakaamera videotest saanud abi ka raskete isikuvastaste kuritegude uurimisel. Video olemasolu puhul sõltub palju selle kvaliteedist, nähtavusulatusest, ilmastikust jmt. Samas ei kinnita ega välista videosalvestise olemasolu või puudumine Põdra sõnul iseseisvalt midagi.

"Politsei on kaaskodanike pardakaamera videote põhjal alustanud ka liiklusalaseid menetlusi, kuid nende puhul vajame lisaks video saatja kui tunnistaja ütlusi," rääkis Põder. "Kui keegi paneb sellise video ülesse sotsiaalmeediasse või saadab mõnele meediakanalile, siis tuleb see paralleelselt ka politseile saata."

Paraku ei saa pardakaamera video hilisema politseile saatmise põhjal Põdra sõnul kõiki olukordi enam adekvaatselt hinnata. Näiteks saab autojuhti kiiruse ületamise eest karistada vaid siis, kui kiirus on mõõdetud politseiametniku poolt ja selleks ettenähtud vahenditega.

"Liikluses ohtlikku käitumist märgates on kõige mõistlikum sellest koheselt hädaabinumbril 112 teada anda ja öelda võimaliku rikkumise toime pannud sõiduki number, asukoht ja liikumissuund. Nii saavad lähedal asuvad patrullid vajadusel kiirelt sekkuda ja ohtliku olukorra tekitaja peatada," soovitas Põder.

Pardakaameraid järjest rohkem

If Kindlustuse läbi viidud uuringust selgub, et kui täna kasutab Eestis autodes salvestavaid kaameraid 22% juhtidest, siis 34% vastanutest plaanib kaamera kasutusele võtta. Kõige rohkem kasutatakse salvestavaid kaameraid Ida-Eestis (32% autodest) ja Põhja-Eestis (23%), kõige vähem Lõuna-Eestis, kuid ka seal salvestab kaamerapilti 15% autodest. Ka lõunanaabrid kasutavad autokaameraid samas suurusjärgus. Lätis kasutab seda 20% juhtidest, Leedus on vastav näitaja 23%.

If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul on videokaamerate salvestused aidanud tuvastada õnnetuste põhjustajaid ja ohtlikke autojuhte. "Alati ei ole avarii tegelike sündmuste põhjust ja järjekorda lihtne välja selgitada, kuid videosalvestused on meid seejuures korduvalt aidanud. Näiteks kui tavaliselt põhjustab tagant otsasõidu tagumine autojuht, kes ei hoia piisavalt pikivahet, siis nii mõnigi kord on kaamerapilt tuvastanud vastupidist," ütles Meius.

Meiuse hinnangul pardakaamerate populaarsus tõuseb, sest salvestavad kaamerad ei maksa palju ja muutuvad järjest odavamaks.

"Juba kuni saja euroga saab autole kaamera, mis salvestab ja kirjutab pidevalt vana materjali üle. Sellise seadme saab paigutada näiteks peegli taha ning teise tagumisele aknale, siis salvestab kaamera pilti nii auto eest kui ka tagant. Osad kaamerad salvestavad liikuvat pilti 24/7, mis tagab parema turvalisuse ka pargitud autole. Tänu kaamerapildile on võimalik tuvastada ka vandaale või parkivatele sõidukitele kogemata vigastuste tekitajaid," rääkis Meius.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales 1000 inimest igast riigist.