Parimad nõksud diiselmootoriga auto kergeks käivitamiseks külmaga

Igal talvel näeme, kuidas külmemate ilmade saabudes jäävad eriti just vanemad diiselmootorid hommikul käivitumisega hätta. Kui märkad, et mootor end kuidagi käima ei vea, siis tegelikult pole veel kõik kadunud, kuid probleemide ennetamine on tagajärgede likvideerimisest oluliselt lihtsam.

Esiteks tuleks muidugi tõele silma vaadata ning hinnata oma auto üldist seisukorda. Kui aku on vana, mootor töötab niigi raskustega, eelsüüteküünlad läbi ning starter samuti nõrguke, siis ehk polegi mõtet proovima hakata. Pigem siis seisku auto kodus, kui sellega tee peale jääda. Enamjaolt külmaga käivitamise probleemid tekivad mittekorras eelsüüteküünaldest või silindrite nõrgast surveastmest. Korras mootor käivitub -20 kraadiga nii nagu suvel.

Akuga seotud probleemidest on peamiseks külmaga selle mahutavuse vähenemine. Tuleb arvestada, et aku eluiga on ca 5 aastat. Vana aku mahutavus ulatub umbes 70-75 protsendini uue omast ning ka käivitusvoolust ei pruugi enam lihtsalt piisata. Lahenduseks on aku toomine ööseks tuppa, kus ühtlasi võib seda juba ka laadida, või auto viimine soojemasse kohta. Võimalusel suletud territooriumil auto tühikäigul jooksutamine. Kergemaks käivitamiseks võib kapotialust, just sisse tõmmatava õhu temperatuuri tõstmist silmas pidades, lokaalselt fööni või puhuriga soojendada. Riskantsem lahendus on mõne kuuma eseme asetamine karteripõhja alla.

Kõiksugu lisasoojendused on väga suureks abiks. Mootori tervise seisukohalt on see kõige ideaalsem lahendus kuna soojenevad ka õlid ja muud vedelikud ja ei lase neil pakseneda. Webasto on üsna kallis alternatiiv, kuid väga mugav ja ka väga hea.

Eelsüüteküünlad soojendavad mootoris segu olenevalt tootjast ja mudelist reeglina 10-20 sekundit, mõnel kauemgi. Seega, pärast vastava tulukese kustumist kellapaneelil võiks käivitamisega veel mõne hetke oodata, kuniks relee korraks plõksatab.  Võib kasutada ka küünaldega korduva eelsoojendamise nippi.

Eetri kasutamise põhiliseks riskiallikaks on vale doseerimine, mis võib kergesti viia mootori purunemiseni. Seega kogenematutele kasutajatele seda ei soovitaks. Samuti nagu bensiini lisamist diislikütusele. 

Lisaks võivad ohud peituda ka diislikütuses endas, milles parafiiniosakesed võivad hanguda lubatust juba oluliselt kõrgematel temperatuuridel. Siin on kaks põhilist varianti: osta kütuselisandit (toimivad reeglina efektiivselt) või valada enne käivitamist autosse toas soojendatud kütust.

Kõige lihtsamad ja elementaarsemad nõksud seisnevad autole võimalikult varjulise parkimiskoha leidmises. Juba lõõskava tuule puudumine tagab selle, et kapotialuse temperatuur jääb ümbritsevast paari kraadi võrra kõrgemaks. Ja sellest võib juba täiesti piisata, et külmal hommikul auto käima saada.

Probleeme võib tekitada käsipiduri kasutamine/mittekasutamine. Kui süsteem on korras ja enne külma niiskust saanud pole, siis ei tohiks piduri kinni külmumine teemaks olla. Samas, kui pidurid on kaetud soolalumese seguga ning öösel läheb väga külmaks võib pidurite lukustumine toimuda. Abiks kerge koputus, soovitavalt puust esemega, vastu pidurisadulat.

Ja muidugi, kui leiad vahendid uue aku või boosteri soetamiseks, siis võib enamuse ülaltoodust üldse ära unustada.

Edu! 🙂