Pea kõik liiklejad on kokku puutunud ohtlike liiklusolukordadega

Volkswageni tarbeautode divisjoni eestvõttel koostatud küsitlusest selgub, et enamikel inimestel on liikluses olnud ohtlikke olukordi. Üle 90% vastanuile on metsloom teele ette jooksnud, 98% vastanuist on näinud jalakäijaid vales kohas teed ületamas. Vesiliuga on kokku puutunud 80% vastanuist. Autotootjate pakutavaid turvalisuse tagamise erisüsteeme kasutab 70% vastanuist. Kokku vastas 137 liiklejat.

Autojuhtidele suunatud küsimustik käsitles erinevaid riskantseid olukordi, mis võivad liikluses esineda alates käitumisest vesiliu korral lõpetades vastajate hinnanguga Eesti liikluskultuuri kohta. Tulemustest on näha, et vaid 2 inimest 137-st ei ole kunagi näinud jalakäijat vales kohas teed ületamas. 26 vastajat 137-st on pidanud jalakäija vales kohas tee ületamise tõttu kõvasti pidurdama, pannes nii end ja kaasliiklejaid potentsiaalselt eluohtlikku olukorda.

80% vastanutest on kogenud vesiliugu. Vesiliug kätkeb endas olukorda, kus suurel kiirusel sõites tekib tee ja rehvi vahele veekiht. Seejärel kaotavad rehvid kontakti teepinnaga ja auto sõidab justkui vee peal. Tasub ära mainida, et auto juhitavus väheneb sealjuures märgatavalt ja, kui kiirus on liiga suur, kaotab juht kontrolli enda auto üle.

Autotootjate pakutavaid erisüsteeme nagu näiteks auto stabiilsuse kontroll ESC on kasutanud või kasutab pidevalt 72% vastanutest. Seevastu 6,5% ei ole nendest süsteemidest midagi kuulnud.

104 vastajat andis ka oma hinnangu Eesti liikluskultuurile üldisemalt. 33% vastajaskonnast jäid oma vastustes neutraalseks ja leidsid selles nii head kui halba. 26 vastajat olid positiivsed, kellest kaks kirjeldasid liikluskultuuri isegi väga heana. Negatiivseid vastuseid oli siiski rohkem kui positiivseid, moodustades 41% kogu vastustest.

"Autokoolis õpetatakse eksamit sooritama, kuid mitte liikluses osalema," kommenteeris üks vastaja. "Üpris halvasti, noori "rohelisi" juhte kiputakse liikluses kiusama eriti, kui kantakse vahtralehte. Paljud juhid ei tunne liikluseeskirju. Näiteks ei teata parema käe reeglist parklates. Puudub üldine viisakus ja ei lasta teisi juhte vahele ja nii tekitatakse ohtlikke olukordi. Eriti nukraks teeb joobes juhtimine ja selle tõttu teeb politsei üldistusi teiste juhtide suhtes ning see mõjutab kodanike suhtumist riigikaitseorganitesse."