Põhjus, miks tanklad ei tõtta hindu alandama

Möödunud aasta lõpus soetasid kütusefirmad suured varud. Jaanuaris tasuti 635,5 miljonit eurot makse, mida on 5,9 protsenti vähem kui möödunud aasta samal kuul. Langus toimus peamiselt kütuse varumise tõttu eelmise aasta detsembris. 2020. aasta esimese kuuga on riigieelarvest täidetud 7,7 protsenti, mis jääb pisut alla eelmise aasta samale näitajale.

Aktsiise tasuti jaanuaris kokku 52,2 protsenti vähem kui aasta varem. Enim mõjutas aktsiiside tasumist kütuse varude realiseerimine, mida näeme veel järgmised neli kuni viis kuud, mille tõttu jäävad tasumised möödunud aasta tasemetele alla. Kütuseaktsiisi tasumine vähenes 66,3 protsenti võrreldes möödunud aastaga ja oli jaanuaris 15,7 miljonit eurot. Detsembris soetatud varude suurust mõjutas lisaks biolisandi nõudele ka ühe kütuse hulgimüüja suurem kütuse müük seoses ettevõtte majandustegevuse lõpetamisega. Alkoholiaktsiisi tasumine ületas nii eelmise aasta kui ka eelarves prognoositud taset. Tasumisse panustas nii kange alkoholi kui õlle deklareerimise kasv, vastavalt 32 ja 24 protsenti võrreldes eelmise aasta jaanuariga.

Palgakasvu kiirenemine toetas sotsiaalmaksu tasumist jaanuaris

Palgakasv kiirenes jaanuaris 8,2 protsendini ja töötajate arvu kasv aeglustus 0,4 protsendile. Palgakasvu kiirenemine oli laiapõhjaline – kaheksast suuremast tegevusalast kiirenes keskmine palk seitsmes sektoris, erandiks oli haridus. Suurematest tegevusaladest kiirenes palgakasv jaanuaris võrreldes detsembriga enim ehituses 6,6 protsendipunkti võrra. Sotsiaalmaksu laekumise kasv kiirenes jaanuaris eelmise aasta keskmise taseme lähedale ehk 9,6 protsendini. Füüsilise isiku tulumaksu jaanuari laekumist mõjutas eelmise aasta keskmisega võrreldes suhteliselt aeglane detsembri palgakasv, mistõttu tulude kasv aeglustus 20,2 protsendile. Suhteliselt kiire kasv võrreldes teiste maksudega tuleneb maksuvaba tulu samal tasemel püsimisest, samas kui palgad kasvavad. Juriidilise isiku tulumaksu jaanuari laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga ligi 12 miljonit eurot ehk 16,7 protsenti. Vähenesid nii erasektori kui riigiettevõtete jaotatud kasumid.

Majapidamiste säästlikkus on tõusnud

Jaanuaris kasvas palgatulu maksu- ja tolliameti deklaratsioonide alusel jõudsalt, ulatudes üle 8 protsendi, mis on eelmise kuuga võrreldes kahe protsendipunkti võrra kiirem. Samas takistab tarbijajulguse paranemist nüüd lisaks globaalsetele kaubandustülidele ka koroonaviiruse (COVID-19) levik ja tõenäoliselt suureneb lähitulevikus säästmine veelgi. 2019. aasta kohta avaldatud eratarbimise 5,9 protsendile aeglustunud kasvu kõrval oli palgatulu kasv 8,7 protsendiga endiselt kiire, mis kinnitab säästlikkuse tõusu.

Tänavu on käibemaksutulu kasv pidurdunud võrreldes mulluse sama ajaga

Käibemaksu tasumise kasv nii novembris kui ka detsembris püsis tugev, kuid jaanuaris aeglustus oluliselt, küündides 1 protsendile ehk oli ligi 8 protsendipunkti võrra väiksem kui mullu detsembris. Käibemaksu tasumine aeglustus eelkõige seetõttu, et jaanuari tasumist mõjutasid negatiivselt maksu- ja tolliameti poolt ettevõtetele tehtud kiiremad sisendkäibemaksu tagastused võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kiiremate tagastuste mõju käibemaksu laekumisele on ühekordne ning sarnaseid kõikumisi tõenäoliselt käesoleva aasta sees enam ei esine, kuna tagastuste tempo on veebruarist alates ühtlasem.

Käibemaksu tulu kasv tugineb suures osas jaemüügile, mille nominaalkasv 2019. aasta neljandas kvartalis aeglustus 3,3 protsendile, mis on selge aeglustumine võrreldes 8,6 protsendilise kasvutempoga tunamullu.

E-kaubanduse maht on aastaga jõudsalt kasvanud

Spetsialiseerimata poodide ehk jaekettide müügikäive kasvab endiselt aastases võrdluses, kuid vastavalt majanduskonjunktuurile aeglasemas tempos kui aasta varem. Kaardimaksete statistika põhjal selgub, et tempokalt on tõusmas Eesti-sisese e-kaubanduse käibed (sealhulgas residendid), kasv ulatus jaanuaris 67 protsendini võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Eesti-sisese e-kaubanduse käive ulatus jaanuaris absoluutsummas kokku 10 miljoni euroni. 2019. aasta põhjal moodustab Eesti-sisese e-kaubanduse osakaal e-kaubanduse kogukäibest 10 protsenti. Seega on ostude maht välisriikidest, sealhulgas EList ja muudest riikidest kordades suurem. Sealjuures ostud, sealhulgas kaubad ja teenused Euroopa Liidu sisestest ja välistest riikidest kuuluvad käibemaksuga maksustamisele täna kehtivate seaduste kohaselt vaid osaliselt. Kokkuvõttes on e-kaubanduse osakaal küll Eestis suurenemas, kuid see on traditsiooniliste kaupluste käibeid arvestades veel võrdlemisi väike, jäädes alla 5 protsendi. Paradoksaalselt annab e-kaubandusele positiivse tõuke käesolev viirusepuhang.

Käibemaksu tasumise kasvu panustab enim jaekaubandus ning pidurdab ehitus

Tegevusaladest panustasid jaanuaris käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning puidutöötlemine, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 11 ja 37 protsenti. Sealjuures kiirenes tasumise kasv jaanuaris nii jaekaubanduses kui ka puidutöötlemises detsembrikuuga võrreldes. Jaekaubanduse kasvu vedas peamiselt spetsialiseerimata kaupluste ehk jaekettide müügi kasv. Lisaks avaldas tänavu jaanuaris positiivset mõju käibemaksu laekumise kasvule mootorikütuste 13 protsendiline hinnatõus võrreldes mullusega. Puidutöötlemise tegevusala tasumise kasv tulenes sisendkäibemaksu vähenemisest läbi odavama toormaterjali. Seevastu langesid tasumised võrreldes mullusega enim avalikus halduses ja jätkuvalt ehituses (vt. joonis 1).

2019. aasta kokkuvõttes langesid käibemaksu tasumised ehituse tegevusalal 3,5 protsenti. Sealjuures oli langus laialdane, hõlmates ehitusvaldkondadest nii hoonete kui ka rajatiste ehitust. Kuigi Eestis teostatud ehitustööde maht jäi 2019. aasta kokkuvõttes eelneva aasta tasemele, siis nende müük vähenes, kuna ehitusfaasist realiseerimiseni jõuti tunamullusest vähem. Möödunud aastal oli käibemaksu tasumise kasv jaekaubanduses üsna tugev ehk moodustas 6,9 protsenti. Küll aga aeglustus tasumise kasv jaekaubanduses teisel poolaastal 4,3 protsendile aasta esimese poole kiire 9,6 protsendise kasvuga võrreldes. Samuti oli tugeva tasumise kasvuga taime- ja loomakasvatus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine kasvas eelnenud aastaga võrreldes vastavalt 398 ja 9 protsenti. Taime- ja loomakasvatuse kasvu vedas eelkõige teravilja müügi kasv, kuna realiseeriti mullust rekordsaaki. Mootorsõidukite tasumise kasv tulenes suures osas sõiduautode ja väikebusside müügi kasvust.