Proovisõit - Subaru Forester

Selle rännumehe hinge ja terasest südamega neljarattalise matkakaaslase geenid ulatuvad tagasi kaugesse minevikku, kui autodest räägiti veel kui tööriistadest, mitte linnamaasturiteks maskeerunud moeesemetest. Kui esimene Subaru Forester 1997. aastal ilmus, sai selgeks, et Subaru ei plaaninud sugugi ühte pehmet, esiveolist piimapudeli järele sõitjat. Ei! Nad panid kokku karbikujulise, robustse välimusega boksermootoriga tegelase, millel oli kliirens nagu traktoril ja iseloom nagu talumehel pärast kolmandat saunavihta.

Täna on Forester jõudnud kuuenda põlvkonnani ning selle kandilise kere pikkus on kasvanud algsega võrreldes umbes 20 sentimeetri võrra. Jah, ta on suurem ja mugavam, kuid sügaval hinges ikka seesama robustne ja lihtne töömees, kellele pori, vihm või lumehanged tähendavad ainult võimalust demonstreerida oma tõelist olemust.

Väliselt on uus Forester segu praktilisusest ja kerge annusega maskuliinsest ülbusest. Suurem, julgem radiaatorivõre ning uued salapäraselt pilukil LED esituled annavad talle näo, mis ütleb: “Olen valmis, ükskõik kuhu tee ka ei viiks.” Väljaulatuvad rattakoopad lisavad jõulisust, mis justkui nõuavad, et sa rattad mutta uputaksid – sest selleks ta ju tegelikult loodud ongi. 220-millimeetrine kliirens on Foresterile oluline – ilma selleta ta lihtsalt ei eksisteeriks.

Kui piiluda masina tahaotsa, märkame, et disainerid on oma joont hoidnud: tagatuled said kompaktsemad ja ühendatud elegantse tumeda liistuga, kuid silme ees on ikkagi üks tõsine maastikuratsu, mitte mingi pehme crossover, mille tagastange plastpaneelid annavad märku, et kraaviperve kriipimine on maksimum mida ta teha suudab.

Sisse astudes tunned kohe, et siin ei kohta peenutsevat ülepakutud bling-blingi vaid selle asemel satud avarasse, valgusküllasesse ja ausalt kodusesse salongi, mis meenutab rohkem ühte hästi sisseistutud aga endiselt kindlat maakodu sohvat kui mõne särava klaasmaja steriilset lounge’i.

Subaru disainerid andsid endast parima, et tehnoloogia ei varjutaks inimlikkust. Tõsi, keskkonsoolile maandus korraliku suurusega, tahvelarvutit meenutav 11,6-tolline täis-HD ekraan, mis särab su ees kui miniatuurne kinosaal, koos kõigi moodsate imeviguritega juhtmevaba Apple CarPlay ja Android Autoni välja. Aga tänu taevale ja inseneridele – siin ei pea ekraanilt otsima selliseid elutähtsaid nuppe nagu helitugevus või temperatuur! Need on endiselt suured ja mehhaanilised lülitid, mida saad näppida kindas käega, pimedas või kasvõi pooleldi unes, ilma et peaksid paaniliselt menüüde sügavustesse sukelduma nagu madrus uppuvas allveelaevas.

Ja rool! Uus, ergonoomiliselt disainitud rool on tõeline nauding – selle nupud on kõik täpselt seal, kus sinu pöidlad neid ootavad, mitte laiali pillutud nagu mänguasjad lasteaias peale lõunapausi. Selle taga säravad vanakooli analoog-näidikud nagu hea kellameistri töökojast pärit sihverplaadid – selged, rahulikud ja kergelt loetavad. Subaru ei ole läinud kaasa trendiga asendada kogu armatuurlaud ühe suure virtuaalse jõulupuuga nagu mõned konkurendid, kuid just selles peitubki Foresteri võlu. Ta teab, kes ta on ega püüagi olla midagi muud.

Materjalide ja koostekvaliteedi osas pole Subaru kuskil järele andnud. Kõik, mida silm ja käsi puudutavad, tundub meeldivalt pehme, kindel ja vastupidav – umbes nagu käsitsi valmistatud korralik nahksaabas, mis kestab kauem kui selle kandja.

Rääkides istmetest: need istmed vähendavad konarliku tee vibratsioone ning hoiavad su selga ja kaela mõnusalt kui kallis massaažitool. Esiistmete saledamad õla- ja peatoed võimaldavad paremat nähtavust tahapoole, mis tuleb kasuks, kui pead jälgima, kas tagaistmel istuvad lapsed on veel alles või on nad vahepeal suurest tagaluugist metsloomi toitma hiilinud.

Tagaistmel on nüüd rohkem ruumi – Subaru leidis sinna kolm väärtuslikku lisasentimeetrit jalaruumi, mis kõlab vähe, aga teadupärast võib isegi lisandunud sentimeeter palju määrata. Ning kui seljatoed alla klappida, avaneb pagasiruum, mis mahutab ilmselt pool sinu korterit. Täpsemalt kuni 1720 liitrit, ehk piisavalt, et sisse visata vähemalt neli suurt kohvrit, kaks labradori, suur kast õlut ja üks väiksemat kasvu ämm – ehk kõik, mis keskmisel inimesel korralikuks nädalavahetuseks hädavajalik tundub.

Lisaks leiab sealt nutikad vidinad, nagu ostukoti-konksud ja pagasi fikseerimise punktid. Elektriline tagaluuk avaneb nüüd ka jalaviibutusega – mis tähendab, et kui tuled poest kahe suure kotitäiega ning käed on kinni, ei pea sa võtmetega žongleerima.

Foresteri kapoti alla paigutas Subaru 2-liitrise bensiini neelava boksermootori, mille võimsuseks on 136 hobujõudu, mida natukese lisajõuga täiendab 17 hobujõuline elektrimootor. Kokku saad paberil 153 hobujõudu ja 182 Nm momenti, mis kõlab umbes sama erutavalt kui pensionäride tantsupidu, kuid tegelikult ei olegi Forester loodud sportliku võimekusega eputama.

Elektrimootori roll pole siin ka mitte rekordeid püstitada, vaid pigem olla väike abimees, kes aitab parklates ja kiirendamisel. Subaru ei otsustanud minna pistikhübriidide ega suurte akude teed – sest miks peakski, kui nende peamine turg on USA, kus elektrifitseerumine on umbes sama populaarne kui veganvorst Texase grillipeol.

Küll aga tähendab boksermootor madalamat raskuskeset ja paremat teelpüsivust, mis muudab Foresteri kurvides üllatavalt nobedaks, hoolimata tema muidu rahulikust iseloomust.

Räägime veoskeemist: Foresteril on alati töös kõik neli ratast. Ei mingit trikiga „tagasild magab seni, kuni oled juba lootusetult kinni“ jama. Subaru Symmetrical AWD süsteem ja Active Torque Vectoring (see nutikas vidin, mis pidurdab kurvis sisemist ratast) tähendab, et Forester haakub tee külge kinni nagu kass kardinate külge – kindlalt ja väärikalt, ka siis, kui poole sellest moodustab kruus ja teine pool mudane mülgas.

Tõsi, Forester kasutab variaatorkäigukasti (CVT), mida Subaru nimetab uhkelt Lineartronicuks. Tavaliselt võrreldakse CVT-ga varustatud autot tolmuimejaga – gaasi andes undab mootor pidevalt kõrgel pöördel nagu naabri aiatrimmer suvise pühapäeva hommikul. Kuid Subaru on siin teinud üsna head tööd – käigukast suudab simuleerida seitsme virtuaalse astme olemasolu. Tulemuseks on, et igapäevaselt sõites ei tüüta mootor sind ülearuse huilgamisega, ent kui jalaga pedaalile otsustad kõvemini astuda, kostab ikkagi tuttav rollerilik vingumine – mis tähendab, et Foresteris ei maksa gaasipedaali liiga agressiivselt kohelda.

Kui rääkida kiirusest – nullist sajani kulgeb Forester rahuliku 12,2 sekundiga, mis ei pane küll su südant kiiremini põksuma, kuid ega Subaru pole seda autot ka Nürburgringi vallutama saatnud. Tippkiiruseks lubatakse tagasihoidlikud 188 km/h, mida on siiski piisavalt pälvimaks kohaliku politseipatrulli jagamatut tähelepanu, kuid Saksa Autobahnil jätab see sind paratamatult paremasse ritta aeglasemaid veokeid lugema.

Ometi on Foresteri tõeline trump selle robustne maastikuvõimekus. 220 mm kliirensiga läbib Forester auke ja mülkaid nagu traktor kevadist põldu, ja tänu Subaru X-Mode süsteemile (lume- ja porirežiimid) ning uuele Hill Descent Controlile liigub auto ka järskudest nõlvadest alla või üles isegi siis, kui terve tee meenutab rohkem metsaväljaveoteed kui tavalist sõidurada.

Subaru täiendas ka kere jäikust, parandas vedrustuse tööd ja vähendas salongi müra umbes 39% võrra – ja seda on tunda.

Turvalisuse poolelt on see justkui ülihoolitsev vanaema, kes enne kodust väljumist topib sulle taskusse salli, mütsi ja kolm villast sokki – lihtsalt juhuks, kui midagi peaks juhtuma. Kõige keskmes on EyeSight – stereokaameraga varustatud juhiabisüsteem, mis vaatab nüüd erksamini kui nädal aega dieedil olnud kotkas. Subaru lisas EyeSightile laia vaateväljaga monokaamera ja esiradari – ehk teisisõnu, Foresteril on nüüd rohkem silmi kui kärbsel ja need silmad jälgivad kõike, mis ees, taga ja külgedel toimub.

Sõidukist leiab 15 juhiabifunktsiooni, sealhulgas viis täiesti uut ja seitse täiendatud lahendust. Kõige muljetavaldavam neist on kahtlemata Emergency Driving Stop System, mis tähendab, et kui juht peaks maanteel ühtäkki minestama või lihtsalt sügavamale unne vajuma, võtab auto kontrolli enda kätte. Esmalt proovib Forester juhti äratada kerge pidurivajutuse ja hoiatussignaalidega, aga kui juht on endiselt zombistunud olekus, pidurdab auto end ise turvaliselt peatuma.

Aga Subaru ei piirdu vaid kriisiolukordadega – ennetav süsteem jälgib juhi silmi ning annab kohe piiksumisega märku, kui inimene roolis kuhugi mujale vaatab.

Ja siis on muidugi klassikaline komplekt – adaptiivne püsikiirusehoidja, reahoidmisabiline ning automaatpidur, mis tuvastab kõike – jalakäijaid, jalgrattureid ja eespool ootamatult pidurdavaid autosid.

Parkimiseks hõlbustamiseks lisati 360-kraadine kaamera, mis annab sulle auto ümbrusest parema ülevaate kui Vene sõjaväebaase luurav NATO satelliit. Lisaks leiab uuest Foresterist tervelt üheksa turvapatja, sealhulgas eriline keskpolsterdus esiistmetel, mis takistab avarii korral juhi ja kõrvalistuja peade kokkupõrget.

Foresteri tähtsust pole võimalik alahinnata, see on Subaru leivanumber – igast kolmest müüdud Subarust üks kannab Foresteri nime. Ja kuigi auto mõõtmed ja disain vihjavad pigem USA tarbijate gigantomaaniast kantud maitsele, pole Subaru ka Euroopas unustanud, et ka metsavahile on vaja tööriista, mis ei vea teda alt ei lumes ega poris. Ta on praktiline, usaldusväärne ning igas suunas hiilgava nähtavusega auto, mis ei teeskle, vaid teebki seda, milleks ta loodud on: viib sind punktist A punkti B, isegi kui nende vahel pole meetritki asfaltteed.

Your browser does not support the canvas element.