• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 
• 

Proovisõit - Volkswagen Arteon Shooting Brake

Arteoni lisandumine 2017. aastal Volkswageni mudelivalikusse oli iseenesest juba paras üllatus, sest tegelikult on selle segmendi kliendid teiste mudelitega päris hästi kaetud. Seda üllatavam oli nüüd universaalkerega Arteoni, ehk Shooting Brake’i ilmumine. Aga kuna Volkswagen juba on võtnud ette täita rohkem nišše kui enamik teisi tootjaid, siis näib see olevat täiesti loogiline. Nii võibki nentida, et firma laias valikus leidub midagi peaaegu igaühele, alates pisikestest elektriautodest kuni suurte linnamaasturiteni välja, nii ökonoomseid kui ka juba päris sportlikke. Tegelikult on ju väga vahva, et peavoolu Passati kõrvale pakutakse pisut teistsugust, kuid palju stiilsemat ja ilusamat, olgugi et vähem praktilist mudelit. Ja ega ka Shooting Brake pole mingi asjalikkuse kuningas – kuigi universaalkerega, on selle pagasiruum sedaani omast vaid kaks liitrit suurem ning peaaegu kogu ruumi võit läks tagumises reas sõitjatele lahedamate olude loomiseks. Seega, kes tõesti ajab taga praktilisust, tuleb endiselt heita pilk Passati poole.

Paljude poolt ilusaimaks Volkswageniks nimetatud Arteon näeb ka universaalina hea välja. „Shooting brake” keretüübile omane langev katus suudeti tõepoolest suurepäraselt kogu üldise kujususega liita ning tulemus paneb autole järele vaatama ka neid, keda muidu universaalid külmaks jätavad.

Kuigi Shooting Brake näeb välja madalam ja pikem kui tavaline Arteon, siis tegelikult on see täpselt sama pikk ja lai kui sedaan, kuid isegi hoopis 19 millimeetri võrra kõrgem. Suured rattakoopad võimaldavad kasutada kuni 20-tolliseid valuvelgi, mis annab kerge vihje potentsiaalsest sihtgrupist. Samas on tegu ka ühe kallima Volkswageni mudeliga, mis samuti annab mõista, et võimalik klient suudab endale üht-teist juurde lubada ning päris baasversiooniga ringi sõitma ei hakka. See kajastub ka lisade nimekirjas, mis on pikk ja suuri numbreid täis. Siiski, juba standardvarustusse kuuluvad näiteks LED esi- ja päevasõidutuled, dünaamilised tagumised suunatuled, kaugtulede automaatlülitus, nimmetugedega esiistmed, nahaga viimistletud sportrool, alumiiniumust pedaalikatted ja palju palju muud, mis auto funktsionaalsusele ja väljanägemisele palju juurde annavad.

Sisemuse juures suutsid Volkswageni disainerid õnneks end Passati täielikust kloonimisest tagasi hoida. Mõistagi on sisud suhteliselt sarnased, kuid väikesed erinevused siiski leiduvad. Aga üldine stiil on meeldivalt rahulik ja väärikalt kõrgetasemeline. Märksõnadeks on siin kvaliteetsed viimistlusmaterjalid ja suur puutetundlik ekraan. Viimane vihjabki suurele valikule elektroonikale, mida läbi selle juhtida saab.

Arteoni juures kasutas Volkswagen ka oma turvavarustuse paremikku alates passiivsetest ja lõpetades aktiivsete süsteemidega, mille hulka kuuluvad ka jalakäijaid tuvastav hädapidurdusassistent, sõidureas püsimise abiline, adaptiivne püsikiirushoidik, rääkimata siis muudest elektroonilistest lahendustest, mis võimaldavad poolautonoomset juhtimist kuni kiiruseni 210 km/h välja. Tagurduskaamera vatenurka avardati 170 kraadini ning sellel on haagise lihtsamaks ühendamiseks spetsiaalne vaade kõrgemalt. Lühidalt: kõige peale on mõeldud, kuid ühtlasi ka sellele, et potentsiaalsel kliendil tekiks isu lasta ohtralt lisavarustust paigaldada.

Arteon Shooting Brake’i pakutakse vaid kahes varustusastmes: Elegance ja R-Line. Tõsi, on ka päris puhas R modifikatsioon koos oma 320-hobujõulise mootoriga, kuid üldiselt positsioneerib Volkswagen R-mudeleid pisut teisele sihtgrupile, sest neid, kes veedaksid heameelega aega nii pereringis, kui ringrajal kihutades, pole kahjuks just väga palju.

Nagu varustusastmete nimetuste järgi võib juba aru saada, siis Elegance on suunatud mugavamale ja R-Line sportlikuma stiili harrastajatele. Kogu pakutava lisavarustuse nimekiri on päris pikk ning võimaldab oma tulevase neljarattalise päris oma soovide kohaseks komplekteerida.

Kõige meeldivam Arteoni juures on lihtne tõdemus, et selle väljatöötajate kogu aur polegi läinud vaid välimuse peale, vaid auto on ka väga sõidetav. Vaikne, mugav, väga hästi juhitav. Hääletuma sõidu jaoks oleks kindlasti soovitav valida võimalikult väikese sõidumüraga rehvid, sest selle auto juures oleks patt sedavõrd head tulemust lihtsalt niisama ära rikkuda.

Pikemateks sõitudeks justkui loodud mugavad istmed pakuvad head küljetuge ning muudavad kiired kurvid äärmiselt nauditavateks. Minimaalsed kerekalded ja hea tagasiside nii veermikult, kui roolilt kõik ühes komplektis – seda just väga tihti ei kohta.

Kogu Baltikumis pakutav mootorivalik koosneb kaheliitrise töömahuga mootoritest välja arvatud hübriidi oma (1,4 liitrit + elektrimootor). Erinevas seades bensiini- ja diiselmootorid arendavad võimsust 150 – 280 hobujõudu, lisaks eelpool juba mainitud 320-hobujõuline R-versioon.

Konkreetse proovisõiduauto kaheliitrine turbomootor arendas kuni 190 hobujõudu ja 320 Nm pöördemomenti. Paigalt sajani kiirendamiseks vajas auto 7,9 sekundit ning tippkiirus ulatus 233 km/h. Keskmine kütusekulu konbineeritud tsüklis peaks ametlike andmete kohaselt jääma 7,7 liitrini saja kilomeetri kohta, mis reaalsest jäi küll pea liitri võrra väiksemaks. Sellise seitsmeastmelise DSG automaatkastiga esiveolise R-Line’i mudeli hinnad algavad 40500 eurost. Konkreetse auto hind ulatub aga 55500-ni, mis annab vihje korralikult varustatud ja mugava sõiduki reaalsest maksumusest.

Muud tähtsamad parameetrid tehniliste andmete tabelist: pikkus 4866, laius 1871, kõrgus 1462 ning teljevahe 2833 millimeetrit.

Volkswagen Arteon shooting Brake’i leiavad kindlasti need ostjad, kes otsivad stiili ja sportlikkust ning on selle nimel nõus praktilisusest osaliselt loobuma. Igatahes ääretult kena ja sõidetav auto.